Kõik läks väga kiiresti. Konarlik ja lagunenud asfalt, märg ja libe sammal selle peal, Berit kõigil neljal käpal kõhuli, ühes käes läpaka kott ja teises õlakott, kus sees purk põldmarjamoosi. Läpakas ja moosipurk jäid terveks, aga pükstest enam elulooma ei saa (uuäääääää, minu lemmik-teksad) ja nahkkindad on ka ära nühitud. Põlv ka, aga see ju ometigi paraneb.
