Inimesed kipuvad mind süüdistama asjade kogumises – väidetavalt ei viska ma kunagi midagi ära. Ptüi! Pulli sitt, ma ütlen!
Asjade mitte ära viskamise superstaar on hoopis Selma. Lisaks kõigele kolis ta näiteks mitte prügikasti vaid oma koju ära näkileivad, mille realiseerimisaeg lõppes aastal 2002, vana tolmuimeja, mida ta kunagi ei kasuta (keegi ilmselt ei teagi, ka see töötab), VHS maki aastast 1986 e. Kr. ja katkise teleka. Aga eks kõik on millekski vajalik. Vähemalt minu toast sai need välja.
Kuigi mitte ilma tsirkuseta. Iga mu toa vaiba karvakese vahel on vähemalt terake suhkrut, kõik on pea peale pööratud ja asjad, mis talle ei meeldi, ära visatud. Või vähemalt paberiprügikasti aset täitnud karp ja vetsupoti küljes olnud potiseebi hoidja on Selma reidide käigus kadunuks jäänud.
***
Aga eks oma noosi saime meiegi kätte. Kummalegi korterielanikule kingituseks üks käterätik ja paar sukkpükse. Needki ajaarvamisest kusagil eelpool Kristust.
***
Aga läbielamised a la Selma on veel väikesed. Oma laksu sain ma kätte sõber töötervishoiu arsti juures ikka.
Enne kõik ette ja taha kinnitasid, et seal ei tehta midagi ja puha. Fakk, millised alatud valed. Millest alustati? Ikka lausest „Võtke istet, mõõdame vererõhku ja siis võtame vereproovi.” Ja siis me mõõdame vererõhku ja küsime veel, miks see süda nii kiiresti lööb. Ei tea, kas mu näost ei olnud veel näha, et vereproovi mainimine oli vale taktika.
Ja siis kui vereproovi tegema hakati, läks ikka pilt ka tasku. Mõnna.
Ja mis me kohe kõige selle peale teeme? Loomulikult kardiogrammi! Et arsti ka saaks küsida, et miks see süda nii kiiresti lööb. Hallo, mind just torgiti ja ma käisin ära teispoolsuses. Rõõmustage parem, et üldse lööb.
Ja kõigi nende piinade peale kästi kirjutada alla paberile, mis kinnitas, et võin oma tööd teha küll ja ühtegi tõbe küljes pole, mis esmapilgul tööga seotud oleks. Refleksid töötavad, silmad näevad (vasak küll kehvemini kui parem) ja isegi selgroog pole kõver.
Tore! Aga ärge arvake, et ma kunagi veel ilma füüsilise vägivallata töötervishoiu arsti juurde lähen ja usun jutte sellest, et midagi koledat nad ei tee. Teevad küll. Kõik arstid on saatanast!
***
Ja selle kella keeramise võika ka ikka korralikult ette võtta. Tund aega tagasi ei päästa midagi. Oleks siis vähemalt kolm-neli tundi lisaks saanud, aga see nipet-näpet on ju täielik mõnitamine.
.
2009/10/26
Ööööääääk!
Tundus, et lihtsalt peaks mainima, et lehed kirjutavad rõvedusi, aga eelkõige seda, et inimesed teevad rõvedusi.
Mingi tont otsustas, et ta hakkab madusid, gekosid ja skorpione Norrasse smuugeldama. Aga kuidas seda küll teha? Muidugi, paneme aga väikesed boad sokkide sisse ja teibime keha külge. Ja gekod teibime jalgade külge. Ja skorpioni pistame kotti.
Ja ega tollitöötajad ju kahtlustama ei hakka, kui sul särgi alla mingi elu vohab. Aga olgem ausad – ma poleks küll see tolliametnik olla tahtnud, kes tüüpi kontrollis. Mul hakkas piltidest juba sutsu paha.
.
Mingi tont otsustas, et ta hakkab madusid, gekosid ja skorpione Norrasse smuugeldama. Aga kuidas seda küll teha? Muidugi, paneme aga väikesed boad sokkide sisse ja teibime keha külge. Ja gekod teibime jalgade külge. Ja skorpioni pistame kotti.
Ja ega tollitöötajad ju kahtlustama ei hakka, kui sul särgi alla mingi elu vohab. Aga olgem ausad – ma poleks küll see tolliametnik olla tahtnud, kes tüüpi kontrollis. Mul hakkas piltidest juba sutsu paha.
.
2009/10/22
Igavus sai uue tähenduse
Ma just hetk tagasi lubasin endale, et ma ei kurda mitte iialgi (I I A L G I !!!) selle üle, et mul on igav. Päev läbi töö-faking-tervishoiupäeval annab sõnale igav uue sisu. Nädal aega pimedas, pehmete seintega toas tagumikku kratsida tunduks nagu tõeline seikluspark selle kõrval.
Sellistel päevadel ma kohe naudin elu!
***
Ah jaa, et asi veel parem saaks, siis ma pean homme minema töötervishoiuarsti juurde. Ma loodan, et kellelgi pole kahe silma vahele jäänud see, et ma ei seedi arste. Ainuke lohutus on see, et "päris" arstid nimetavad töötervishoiuarste tolmutohtriteks. Ühte eksemplari sellest liigist võiks ju korra ehk lähedalt vaadata.
Mõtleme positiivselt!
.
Sellistel päevadel ma kohe naudin elu!
***
Ah jaa, et asi veel parem saaks, siis ma pean homme minema töötervishoiuarsti juurde. Ma loodan, et kellelgi pole kahe silma vahele jäänud see, et ma ei seedi arste. Ainuke lohutus on see, et "päris" arstid nimetavad töötervishoiuarste tolmutohtriteks. Ühte eksemplari sellest liigist võiks ju korra ehk lähedalt vaadata.
Mõtleme positiivselt!
.
2009/10/16
Hullunud kurk
Stockis on jälle need hullud kollased päevad. Käisin tegin eile oma külalisesinemise ära. Miski hinge kinni just ei võtnud ja rabama ei sundinud. 19 eegu eest võib ju DVDsid rabad mõned. Ja kui ma rikas oleks, rabaks üht-teist muud ka, aga Bossist ja Tigerist ei näksi minu finantsolukord läbi ka allahindluse korral.
Aga toiduosakonnas ikka võib käia. Paar vajaliku asja ja siis tagavaraks makaroni, külmutatud pitsat, sprotti ja õunamahla. Elementaarsed asjad.
Küll aga tekitavad Tallinna poed segadust – ühes kohas on tarvis frukte kaaluda, teises mitte. Ja aeg-ajalt hägustub, kus poes parasjagu mässad. Eriti kui mingid trügivad kehad on kõik kaalud blokeerinud.
Nii ma siis avastasingi, et mul on korvis üks täiesti kaalumata kurk, kui ma juba asju lindile hakkasin laduma. Selleks ajaks olin ma vähemalt 15 mintsa järjekorras ennast kratsinud. Palusin siis paanikat täis silmadega enda järel seisnud tädilt kohta hoida ja tormasin kurk sõjakalt püsti fruktiosakonna poole. Enne seda jõudis juba tädi midagi vihaselt turtsuda, et ega siin inimestel aega üle pole, aga ma ignoreerisin teda. Aga katsu sa joosta hullu-kollaste päevade ajal stocki toiduosakonnas. Ja siis oli ühel kaalul paber otsas. Ja siis teise kaalu peal vajutasin kogemata klahvi pärlsibul kilohinnaga 128 krooni. Ja siis sain lõpuks kurgile kleepeka külge ja galopeerisin kurk õieli kassa poole. Kes see siis enam mäletab, milline kassa oli – see kus on sitapaber või see kus on mähkmed. Vist oli sitapaber. Jipiii. Minu kassa, minu korv. Kuulsin kohale lõõtsutades, kuidas selja taga olnud tädi teatas müüjale, et mingi lollakas jooksis kurki kaaluma (ilmselt minu laokil asjade kohta). Viskasin siis kiiresti kraami letile, kukutasin kogemata (võis siis alateadlikult tahtlikult) korra karbi sprotte selja taga seisnud tädi varba peale ja marssisin uhkelt kollane kott käes minema.
Ja kogu seda tsirkust oli väärt kurk, mis maksis 3.80. Hästi. Teeks täna jälle????
.
Aga toiduosakonnas ikka võib käia. Paar vajaliku asja ja siis tagavaraks makaroni, külmutatud pitsat, sprotti ja õunamahla. Elementaarsed asjad.
Küll aga tekitavad Tallinna poed segadust – ühes kohas on tarvis frukte kaaluda, teises mitte. Ja aeg-ajalt hägustub, kus poes parasjagu mässad. Eriti kui mingid trügivad kehad on kõik kaalud blokeerinud.
Nii ma siis avastasingi, et mul on korvis üks täiesti kaalumata kurk, kui ma juba asju lindile hakkasin laduma. Selleks ajaks olin ma vähemalt 15 mintsa järjekorras ennast kratsinud. Palusin siis paanikat täis silmadega enda järel seisnud tädilt kohta hoida ja tormasin kurk sõjakalt püsti fruktiosakonna poole. Enne seda jõudis juba tädi midagi vihaselt turtsuda, et ega siin inimestel aega üle pole, aga ma ignoreerisin teda. Aga katsu sa joosta hullu-kollaste päevade ajal stocki toiduosakonnas. Ja siis oli ühel kaalul paber otsas. Ja siis teise kaalu peal vajutasin kogemata klahvi pärlsibul kilohinnaga 128 krooni. Ja siis sain lõpuks kurgile kleepeka külge ja galopeerisin kurk õieli kassa poole. Kes see siis enam mäletab, milline kassa oli – see kus on sitapaber või see kus on mähkmed. Vist oli sitapaber. Jipiii. Minu kassa, minu korv. Kuulsin kohale lõõtsutades, kuidas selja taga olnud tädi teatas müüjale, et mingi lollakas jooksis kurki kaaluma (ilmselt minu laokil asjade kohta). Viskasin siis kiiresti kraami letile, kukutasin kogemata (võis siis alateadlikult tahtlikult) korra karbi sprotte selja taga seisnud tädi varba peale ja marssisin uhkelt kollane kott käes minema.
Ja kogu seda tsirkust oli väärt kurk, mis maksis 3.80. Hästi. Teeks täna jälle????
.
Rahvuslikud eripärad
Üks asi, mille peale ma esimest korda mõtlesin Eesti-Brasiilia jalka ajal ja mis nüüd ennast taas meelde tuletas, on see, et brasiillastel on ikka selle püha vaimuga mingi oma biif.
Jalka ajal ajas mind nagu pisut muigama, kui platsi ääres jooksis reklaam Banco Espirito Santo. Okei…. Hansapank, Swedbank, Parex pank, Püha Vaimu Pank. Makes sense, huh?
Aga täna avastasin lisaks sellele veel, et Brasiilias on jalgpalli karikasari nimega Copa Espirito Santo.
Kuidas püha vaim küll kõike seda jõuab? Ja siis nad räägivad, et jumal pole rahaahne. Püha vaim küll on. Igas bisnisis on käpp sees. Või see samunegi asi, mis tal on. Ei ole püha vaimu hingeelu ja füüsiliste eripäradega väga kursis kahjuks.
.
Jalka ajal ajas mind nagu pisut muigama, kui platsi ääres jooksis reklaam Banco Espirito Santo. Okei…. Hansapank, Swedbank, Parex pank, Püha Vaimu Pank. Makes sense, huh?
Aga täna avastasin lisaks sellele veel, et Brasiilias on jalgpalli karikasari nimega Copa Espirito Santo.
Kuidas püha vaim küll kõike seda jõuab? Ja siis nad räägivad, et jumal pole rahaahne. Püha vaim küll on. Igas bisnisis on käpp sees. Või see samunegi asi, mis tal on. Ei ole püha vaimu hingeelu ja füüsiliste eripäradega väga kursis kahjuks.
.
2009/10/14
Lugu sellest, kuidas ma/me võimu haaran/me (MSNi põhjal)
Asi algas kõik sellest, et igahommikune varane ärkamine, seejärel trollile järgi lippamine ja 8 h töötamine on liiga nõrgalt hinnatud (loe: pappi tuleb vähe sisse).
Berit ütleb:
ja kus on kompensatsioon nende piinade eest, ah?
katri ütleb:
eks too närune raha, mis iga kuu arve peale niriseb olegi too kompensatsioon...
Berit ütleb:
ma tahaks paremat kompi...
või siis seda sama, aga rohkem
katri ütleb:
jah, tahaks sama, aga rohkem, nii paar (kümmend) korda rohkem
Berit ütleb:
now we're talking!
piketimaterjal, ma leian... taaskord
katri ütleb:
minu meelest ka... kui meie seda kuidagi reguleerida saaks, siis ei oleks küll probleemi mulle endale tundub
Berit ütleb:
küsimus on veel ainult selles, kuidas sinna reguleerimise kraani juurde pääseda
katri ütleb:
jah, kui seda teaks, siis oleks juba ammu seal kraani juures
Berit ütleb:
ja keeraks aga kraani kahe käega rohkem lahti
katri ütleb:
ega ma ka lõputult ahneks ei läheks, aga ikka väärilise tasu keeraks sealt küll
ma ei mõistagi miks ei võiks nii olla,et kõik rahulikult ära elavad...
peaks lihtsalt asjade hindu annapoole kerima või kõigile raha jurde kerima
milles probleem
Berit ütleb:
ma ka aru ei saa
teoorias oleks kommunism õige lahendus
nüüd tuleks see veel ka praktikasse rakendada kuidagi leninist erineval moel
katri ütleb:
jah, ma ei saagi aru kuidas see praktikas üleüldse hästi välja ei tule
ideed on ju kõik viimase peal
Berit ütleb:
lihtne lahendus oleks - võtta kogu riigi raha, liita kokku, jagada elanike arvuga, ja siis jaotada võrdselt kõigile laiali. samal ajal määraks mina presidendina ja sina peaministrina (paaritutel aastatel niipidi, paarisaastatel vahetame) kõik hinnad poes
näiteks leib 10 senti. armani kott 120 krooni
peaks asjad hakkama kohe ilusti eelarvesse mahtuma
haigekassa ja kindlustuse ja muu sellise joga paneme kinni, et saaks ikka kogu raha kulutamiseks jagada
katri ütleb:
jah
Berit ütleb:
ainuke asi, mis plaani ei sobi, on see, kuidas ülejäänud maailm meisse suhtuks
katri ütleb:
sinus kõneleb mõistuse hääl
***
Veidi hiljem. Uus hinnakalkulatsioon…
katri ütleb:
mitu miljardit see riigieelarve meil muidu on ka?
lihtsalt huvi pärast,et palju sealt käšši oodata oleks, kui selle endale saaks
nälg tuleb peale kohe selliste suurte mõtete juures
Berit ütleb:
mmmm.... ma ei tea. aga kui me näiteks, ütleme bahreini, üle võtaks, oleks raudselt rohkem käšši tulemas
katri ütleb:
bahreini võtaks küll, see sügistormine ilm hakkab ka koppa ette viskama
väikesviisi bigtime juba
Berit ütleb:
google kaudu leitud esmane info on, et Eestis on tänavu summa 96,7 miljardit
matemaatika ütleb seega, et arv tuleks jagada 1,4 miljoniga ja saaks teada oma isikliku sissetuleku
katri ütleb:
kui see rahva vahel ära jagada, siis oleks ka päris kobe ju
Berit ütleb:
samas riigijuhina võib ju ikka natuke rohkem võtta, eks? isegi kommunismis
katri ütleb:
jah, isegi kommunismis
kui me sealt ka ühe miljardi kummalegi ära võtame, siis inimesed väga palju vaesemaks ei jää
Berit ütleb:
ähh, ma püüdisn per nägu summat arvutada, aga nullidega läks segamini kuskil
nad ei märkagi seda
miljard meile per nägu on halduskulud
katri ütleb:
mh.. mul läks ka segamini
ma ka just kalkuleerisin
aga ei tule välja
või kuramus... äkki ei tulegi nii palju raha per nägu
Berit ütleb:
mul tuli nüüd välja. taandasin siin nulle ette ja taha ja tead mis? tulemuse ei ole üldse hea
katri ütleb:
jah...
Berit ütleb:
ilma meie miljarditeta tuleb 69 071 eeku per lõust ja see on aasta peale
katri ütleb:
ma ka just vaatasin
Berit ütleb:
vähem kui keskmine palk
hindu tuleks ikka räigelt alandada
katri ütleb:
jah..
Berit ütleb:
10 senti leiva kohta on palju sellisel juhul
katri ütleb:
10 senti leib ei oleks vast paha tegelikult
sest praegu maksab ju 10 eeku juba leib
kui mitte rohkem
aga hindu tuleb jah tugevalt alandada sellise taktika juures
millisel juhul muidugi pole meil ka oma miljardiga midagi peale hakata, sest ma usun, et ka praeguste hindade juures ei oleks mul päris miljardit vaja. päris napakaks ei maksa ka minna
Berit ütleb:
ei-ei. me saame siis välismaal šoppamas käia ja osta kallist väljamaa kraami
katri ütleb:
aa
no siis küll
.
Berit ütleb:
ja kus on kompensatsioon nende piinade eest, ah?
katri ütleb:
eks too närune raha, mis iga kuu arve peale niriseb olegi too kompensatsioon...
Berit ütleb:
ma tahaks paremat kompi...
või siis seda sama, aga rohkem
katri ütleb:
jah, tahaks sama, aga rohkem, nii paar (kümmend) korda rohkem
Berit ütleb:
now we're talking!
piketimaterjal, ma leian... taaskord
katri ütleb:
minu meelest ka... kui meie seda kuidagi reguleerida saaks, siis ei oleks küll probleemi mulle endale tundub
Berit ütleb:
küsimus on veel ainult selles, kuidas sinna reguleerimise kraani juurde pääseda
katri ütleb:
jah, kui seda teaks, siis oleks juba ammu seal kraani juures
Berit ütleb:
ja keeraks aga kraani kahe käega rohkem lahti
katri ütleb:
ega ma ka lõputult ahneks ei läheks, aga ikka väärilise tasu keeraks sealt küll
ma ei mõistagi miks ei võiks nii olla,et kõik rahulikult ära elavad...
peaks lihtsalt asjade hindu annapoole kerima või kõigile raha jurde kerima
milles probleem
Berit ütleb:
ma ka aru ei saa
teoorias oleks kommunism õige lahendus
nüüd tuleks see veel ka praktikasse rakendada kuidagi leninist erineval moel
katri ütleb:
jah, ma ei saagi aru kuidas see praktikas üleüldse hästi välja ei tule
ideed on ju kõik viimase peal
Berit ütleb:
lihtne lahendus oleks - võtta kogu riigi raha, liita kokku, jagada elanike arvuga, ja siis jaotada võrdselt kõigile laiali. samal ajal määraks mina presidendina ja sina peaministrina (paaritutel aastatel niipidi, paarisaastatel vahetame) kõik hinnad poes
näiteks leib 10 senti. armani kott 120 krooni
peaks asjad hakkama kohe ilusti eelarvesse mahtuma
haigekassa ja kindlustuse ja muu sellise joga paneme kinni, et saaks ikka kogu raha kulutamiseks jagada
katri ütleb:
jah
Berit ütleb:
ainuke asi, mis plaani ei sobi, on see, kuidas ülejäänud maailm meisse suhtuks
katri ütleb:
sinus kõneleb mõistuse hääl
***
Veidi hiljem. Uus hinnakalkulatsioon…
katri ütleb:
mitu miljardit see riigieelarve meil muidu on ka?
lihtsalt huvi pärast,et palju sealt käšši oodata oleks, kui selle endale saaks
nälg tuleb peale kohe selliste suurte mõtete juures
Berit ütleb:
mmmm.... ma ei tea. aga kui me näiteks, ütleme bahreini, üle võtaks, oleks raudselt rohkem käšši tulemas
katri ütleb:
bahreini võtaks küll, see sügistormine ilm hakkab ka koppa ette viskama
väikesviisi bigtime juba
Berit ütleb:
google kaudu leitud esmane info on, et Eestis on tänavu summa 96,7 miljardit
matemaatika ütleb seega, et arv tuleks jagada 1,4 miljoniga ja saaks teada oma isikliku sissetuleku
katri ütleb:
kui see rahva vahel ära jagada, siis oleks ka päris kobe ju
Berit ütleb:
samas riigijuhina võib ju ikka natuke rohkem võtta, eks? isegi kommunismis
katri ütleb:
jah, isegi kommunismis
kui me sealt ka ühe miljardi kummalegi ära võtame, siis inimesed väga palju vaesemaks ei jää
Berit ütleb:
ähh, ma püüdisn per nägu summat arvutada, aga nullidega läks segamini kuskil
nad ei märkagi seda
miljard meile per nägu on halduskulud
katri ütleb:
mh.. mul läks ka segamini
ma ka just kalkuleerisin
aga ei tule välja
või kuramus... äkki ei tulegi nii palju raha per nägu
Berit ütleb:
mul tuli nüüd välja. taandasin siin nulle ette ja taha ja tead mis? tulemuse ei ole üldse hea
katri ütleb:
jah...
Berit ütleb:
ilma meie miljarditeta tuleb 69 071 eeku per lõust ja see on aasta peale
katri ütleb:
ma ka just vaatasin
Berit ütleb:
vähem kui keskmine palk
hindu tuleks ikka räigelt alandada
katri ütleb:
jah..
Berit ütleb:
10 senti leiva kohta on palju sellisel juhul
katri ütleb:
10 senti leib ei oleks vast paha tegelikult
sest praegu maksab ju 10 eeku juba leib
kui mitte rohkem
aga hindu tuleb jah tugevalt alandada sellise taktika juures
millisel juhul muidugi pole meil ka oma miljardiga midagi peale hakata, sest ma usun, et ka praeguste hindade juures ei oleks mul päris miljardit vaja. päris napakaks ei maksa ka minna
Berit ütleb:
ei-ei. me saame siis välismaal šoppamas käia ja osta kallist väljamaa kraami
katri ütleb:
aa
no siis küll
.
Sit down, shut up!
Noniinoniinoniii, mõned (nimesid nimetamata, aga neid oli lausa mitu) siin kukkusid avalikes kanalites mögisema, et ma ei täienda oma blogi, jah? Aga kus ma olen lubanud, et ma seda täiendan – no ütleme näiteks ülepäeviti?!? September oli erand. Oktoobris on uued mängureeglid.
Lisaks sellele pole mul midagi kirjutada. Mitte et see mind enamasti takistaks, aga mõistliku inimese vaatepunktist asjale lähenedes, siis pole raport „tõusin üles, käisin kempsus, käisin tööl, käisin kempsus, läksin magama” suure ajaloolise väärtusega.
***
Lisaks sellele olen ma haige. Okei, peast pisut haige olen ma 24/7, aga nohu on mu viimasedki loomingukanalid ummistanud ja siis ei tule geniaalseid välgatusi, millega internetiavarust risustada, nii kergesti peale. Või siis kui tulebki, tõrjuvad hingamisraskused ja köhahood need ära.
Põhimõtteliselt on süsteem selline, et kõigepealt ma nuuskan, siis on nina kinni ja ma püüan suu kaudu õhku ahmida, siis tuleb köhahoog peale ja siis ma pröötsun ja luristan, kuni nina kaudu natuke õhku saab. Eriti tüütu on öösiti, sest see protsess on pikaldane, korduv ja segab magamist. Viimane tähendab aga seda, et päeval tikub vägisi silm kinni ja siis tuleb haigutada ja kui eriti agaralt haigutada, läheb lõualuu paigast ja suunurk katki. Vot nii. Selline õnnetusehunnik ma olengi.
Aga pole hullu. Kõike saab leevendada. Eriti meeldiva ja täiesti legaalse droogikombo annab 5 ml köhasiirupit iga 4 tunni tagant, mustsõstra-coldrex vastavalt vajadusele ja sinna vahele ebaregulaarselt aga samas peaaegu pidevalt vietnami salvi nuusutamist. Top nodge!
Kõige selle juures olin ma lausa valmis juba koju kraadiklaasi ostma (teate küll, välismaalt tulnud – äkki on sigagripp), aga tädi apteegi teatas, et seda asja neil küll pole. Ma ettusin apteegisüsteemis ja loobusin vidina hankimisest. Nende süü, kui ma nüüd igal pool tapvat taudi levitan. Kuigi vist ikka pole see samunegi svineflue – selle üks põhikomponent pidi olema ju lihasvalu ja mul küll muud lihasvalu ei esine, kui need kaks kükki, mis ma rumalast peast tegin, kannikasse põhjustasid.
***
Ja kuna mul ikka veel midagi kirjutada pole, siis täidame blogi just sellega, millega alati – rämpsuga.
Kui ma kunagi suureks saan, siis ma tahan ka endale sellist uksematti…
:)
Lisaks sellele pole mul midagi kirjutada. Mitte et see mind enamasti takistaks, aga mõistliku inimese vaatepunktist asjale lähenedes, siis pole raport „tõusin üles, käisin kempsus, käisin tööl, käisin kempsus, läksin magama” suure ajaloolise väärtusega.
***
Lisaks sellele olen ma haige. Okei, peast pisut haige olen ma 24/7, aga nohu on mu viimasedki loomingukanalid ummistanud ja siis ei tule geniaalseid välgatusi, millega internetiavarust risustada, nii kergesti peale. Või siis kui tulebki, tõrjuvad hingamisraskused ja köhahood need ära.
Põhimõtteliselt on süsteem selline, et kõigepealt ma nuuskan, siis on nina kinni ja ma püüan suu kaudu õhku ahmida, siis tuleb köhahoog peale ja siis ma pröötsun ja luristan, kuni nina kaudu natuke õhku saab. Eriti tüütu on öösiti, sest see protsess on pikaldane, korduv ja segab magamist. Viimane tähendab aga seda, et päeval tikub vägisi silm kinni ja siis tuleb haigutada ja kui eriti agaralt haigutada, läheb lõualuu paigast ja suunurk katki. Vot nii. Selline õnnetusehunnik ma olengi.
Aga pole hullu. Kõike saab leevendada. Eriti meeldiva ja täiesti legaalse droogikombo annab 5 ml köhasiirupit iga 4 tunni tagant, mustsõstra-coldrex vastavalt vajadusele ja sinna vahele ebaregulaarselt aga samas peaaegu pidevalt vietnami salvi nuusutamist. Top nodge!
Kõige selle juures olin ma lausa valmis juba koju kraadiklaasi ostma (teate küll, välismaalt tulnud – äkki on sigagripp), aga tädi apteegi teatas, et seda asja neil küll pole. Ma ettusin apteegisüsteemis ja loobusin vidina hankimisest. Nende süü, kui ma nüüd igal pool tapvat taudi levitan. Kuigi vist ikka pole see samunegi svineflue – selle üks põhikomponent pidi olema ju lihasvalu ja mul küll muud lihasvalu ei esine, kui need kaks kükki, mis ma rumalast peast tegin, kannikasse põhjustasid.
***
Ja kuna mul ikka veel midagi kirjutada pole, siis täidame blogi just sellega, millega alati – rämpsuga.
Kui ma kunagi suureks saan, siis ma tahan ka endale sellist uksematti…
:)
Subscribe to:
Posts (Atom)