Lisaks sellele pole mul midagi kirjutada. Mitte et see mind enamasti takistaks, aga mõistliku inimese vaatepunktist asjale lähenedes, siis pole raport „tõusin üles, käisin kempsus, käisin tööl, käisin kempsus, läksin magama” suure ajaloolise väärtusega.
***
Lisaks sellele olen ma haige. Okei, peast pisut haige olen ma 24/7, aga nohu on mu viimasedki loomingukanalid ummistanud ja siis ei tule geniaalseid välgatusi, millega internetiavarust risustada, nii kergesti peale. Või siis kui tulebki, tõrjuvad hingamisraskused ja köhahood need ära.
Põhimõtteliselt on süsteem selline, et kõigepealt ma nuuskan, siis on nina kinni ja ma püüan suu kaudu õhku ahmida, siis tuleb köhahoog peale ja siis ma pröötsun ja luristan, kuni nina kaudu natuke õhku saab. Eriti tüütu on öösiti, sest see protsess on pikaldane, korduv ja segab magamist. Viimane tähendab aga seda, et päeval tikub vägisi silm kinni ja siis tuleb haigutada ja kui eriti agaralt haigutada, läheb lõualuu paigast ja suunurk katki. Vot nii. Selline õnnetusehunnik ma olengi.
Aga pole hullu. Kõike saab leevendada. Eriti meeldiva ja täiesti legaalse droogikombo annab 5 ml köhasiirupit iga 4 tunni tagant, mustsõstra-coldrex vastavalt vajadusele ja sinna vahele ebaregulaarselt aga samas peaaegu pidevalt vietnami salvi nuusutamist. Top nodge!
Kõige selle juures olin ma lausa valmis juba koju kraadiklaasi ostma (teate küll, välismaalt tulnud – äkki on sigagripp), aga tädi apteegi teatas, et seda asja neil küll pole. Ma ettusin apteegisüsteemis ja loobusin vidina hankimisest. Nende süü, kui ma nüüd igal pool tapvat taudi levitan. Kuigi vist ikka pole see samunegi svineflue – selle üks põhikomponent pidi olema ju lihasvalu ja mul küll muud lihasvalu ei esine, kui need kaks kükki, mis ma rumalast peast tegin, kannikasse põhjustasid.
***
Ja kuna mul ikka veel midagi kirjutada pole, siis täidame blogi just sellega, millega alati – rämpsuga.
Kui ma kunagi suureks saan, siis ma tahan ka endale sellist uksematti…
:)
No comments:
Post a Comment