Ameeriklased eurooplaste heade asjade kallal

Kusagil paar aastat tagasi nägin ETVst Taani filmi kahest vennast. Üks neist oli tõeline elumees ja paha-poiss. Teine läbinisti hea pereisa ja sõjaväelane. Kui sõjaväelane aga Afganistanis kadunuks jäi võttis paha vennake üle perekonna jalul hoidmise ja oma venna naise ning lapsed. Kuni ühel päeval jõudis koju hukkunuks peetud vend, kes oli istunud mässuliste käes vangis ja selle käigus kaotanud suurema osa oma kunagisest iseloomust… Kõlab nagu võiks olla hea asi? Oligi. Kurb, liigutav, head näitlejad.



Kuni eelmisel nädalal kinos käisin näidati sinna ette treilerit filmist „Brothers“. Ja kogu sündmuste käik tuli kummaliselt tuttav ette. Nagu oleks sellist filmi juba korra näinud. Mõtlesin natuke järele ja tundus, et nagu olengi näinud. Ja kerge guugeldamine andis tulemuseks, et ameeriklased on võtnud kätte ja teinud lihtsalt uuesti Susanne Bieri väga hea filimi „Brødre“ ja pannud sellele nimeks „Brothers“. Vendasid on pandud mängima Ulrich Thomseni ja Nikolaj Lie Kaasi asmel Toby Maguire ja Jake Gyllenhaal ning sobivalt on peategelastest Sarah’st, Michaelist ja Jannikist saanud hoopis Greace, Sam ja Tommy. Mingi tunne tagumikus kipub ütlema, et Euroopa pisut sõjakriitilise sisuga filmist on USA-le sobivalt saanud ka oluliselt patriootlikum teos.



Asja kokkuvõte? Ameeriklased võiksid õppida subtiitreid lugema. Või siis vähemalt filme dubleerima. Niimoodi näeksid nad oluliselt rohkem häid filme. Ja avastaksid, et ainult Hollivuudis pole häid näitlejaid, vaid ka muja.

Jääb põnevusega oodata, mis moodi USA kavatseb Stieg Larssoni Millenniumi-triloogia filmid ära vägistada. Ma juba ootan, kuidas George Clooney näiteks hakkab mängima Mikäel Blumkvisti. Kui nad temast muidugi näiteks John Flowerbombi ei tee. Ehk autoriõigused vähemalt ei luba raamatutegelaste nimesid niimoodi vägistada.