Selma õudusunenägu

Selma räägib aeg-ajalt, et minu toa akna all olev põõsas vajaks kärpimist, sest selle kaudu saab keegi tuppa ronida. Ülejäänud inimkonnale on siiski seni selgusetu, kuidas keegi seda oksaraagu pidi ronida peaks suutma. Kui tegu pole just tihasega. Tuvi oleks selle põõsa jaoks juba liiga suur lind.

Nüüd on aga põõsas vaid pisidetail. Hange pidi poleks vaja isegi pingutada üles ronimise nimel. Tuleb lihtsat jalutada üles ja saabki kohe otse aknast tuppa astuda. Lumi on nüüd jõudnud aknalauani.

Kuid homseks lubatakse juba sula, nii et varsti kaovad sellised võimalused. Viimane hetk kasutada hange ja tulla toetada oma kannikat vastu toa akent. Ja siis tuleb hakata kummipaate täis puhuma, et kuidagi sulanud lumest (ehk siis veest) läbi pääseda.