Kas MMi ajal on elu?

Well, kui uskuda minu blogi, siis elu lakkas kogu planeedil kuni 11. juulini. Vähemalt. Siiski ei saa selles süüdistada ainult MMi vaid loomulikult ka eraelu häirivat tööd ja  minu tavapärast kaaslast laiskust. Laiskus väljendub selles, et juulikuu jooksul on mul alustatud 5 erinevat postitust, midagi kribatud ja siis salvestatud ning pandud tallele tulevikus lõpetamiseks ja avaldamiseks. Nagu näha, pole kunagi selle viimase etapini ma jõudnud. Lapime augud ja näitame, mis maailmal siis juuli kahel esimesel nädalal pakkuda oli.

Üldiselt polnud seda palju...

Kõigepealt võitlesin ma oma vana sõbra külmkapiga, kes üritas väita, et jääkuubikuid ei olegi tarvis, sest ta teeb kogu veest kuubiku. Ühe suure. Sellise, mida pudelist kätte ei saa...

Ja kui sellest vihjest veel ei piisanud, siis üritas kapp tõestada, et ka munast annab kuubikut teha. Aga mis veelgi põnevam, külmutatud muna annab vägagi edukalt praadida. Resultaat ei erine kuidagi sügavkülmutamata praetud munast.

Ja kui külmkapp näkku ei pannud, siis pani ilm. Ma ei saanud kõige sügavama koha peal telefoni kotist kätte, siin on vaid väike lomp, aga Kristiine viadukti all ulatas vesi autodel peaaegu akendeni. Samas, antud hetkel olin ma väga rahul, et tavaliselt mitte autoga tööl käiv töökaslane otsustas sedapuhku autoga tööl olla. Vahel peab ka minul joppama.

Mis veel? Kindlasti midagi. Aga kes see enam ikka mäletab. Olulist ei olnud ju midagi enivei... Peale MMi. Aga küll ma selleni ka jõuan, kui kuumarabandus mind enne ei võta.