Spagettide kättemaks

Nii palju siis laibale elu sisse puhumisest. Ja sel korral ei räägi ma mitte taaskord hinge vaakuvast blogist, vaid endast. Nohu ja köha olid juba enne in da hauss ning ninakinnisus ja vatt aju asemel saabusid pärast Cassanot & Co.-d. Ja need piinad ei taha üldse lahti lasta. Nohu-köha-kurguvalu on endiselt kohal vahelduva eduga ja täna on ka kergekujulised kuumahood. Okei, see pruugi olla muidugi külmetus, vaid ealiste iseärasuste avaldumine, kuigi ma usun rohkem siiski külmetuse teooriasse.

Aga mida mee külmetuse puhul ette võtame? Klassikalisele mustsõstra-Coldrexile (mida ma ühe suure tassi täie jagu suutsin nädalavahetusel endale sülle ja voodisse tõmmata) on käiku lastud sõbraliku idanaabri produtseeritud lapsepõlve kõigi hädade leevendaja siirup "Pertussiin". Pisut olen pettunud siiski, sest minu ilusates mälestustes oli ta natuke parem - vähem suhkrut ja rohkem aniisi maitset. Aga üldiselt on see siiski ikka veel top nodge. Odavam, kui kõik konkurendid, oluliselt viisakama maitsega, kui kõik katsetatud konkurendid ja ilmselt sama kasutu. But what the heck!

***

Muidu? Külmetus teeb mind õelaks. Tööl olen ma jõudnu käia ja plärtsuda kõigi ja kõige peale, kes ette jäävad. Ja ma olen valmis plärtsuma ka kõigi kõrgemate bosside peale, kes ette jäävad, kui vaja. Sest te võite sundida mind tegema sadat memo ja ma vigisen vaikselt, te võite sundida mind bürokraadiks ja ma vigisen enam vähem talutavalt aga see on ahistamine, kui ma pean seinal oleva tahvli JA kalendri kaudu aru andma, kui ma lähen kauemaks kui 10 minutiks kuhugi laua juurest eemale! Nii et ma olen alustanud protesti ja keeldun sinna tahvlikese peale midagi kirjutamast. Eks kakelge siis minuga. Ma leian, et selline asi on nõme ja seda ma võin ka öelda ja mul on paar päris head põhjendust oma seisukohaks. Mida arvate nagu näiteks sellest, et ma olen täiskaskavanud inimene, kes vastutab ise oma tegude eest ja kui mul on kõik töökohustused õigeks ajaks täidetud, siis kas seal on vahet, millal ma neid täidan, kus ma neid täidan või kas ma vabad hetked veedan oma kabinetis lakkes sülitades või kõrvaltänavas asuvas kaltsukas tuustides? Ahhh? Ja siis sonitakse midagi paindlikust tööajast...

***

Mis puudutab mõningaid neiu Kristeli väljaütlemisi seoses jalgpalli ja soulmate'idega, siis need süüdistused on nii sisutühjad ja alusetud, et ma ei vaevu neid isegi kommenteerima.

***

Aga veel üks töönädal üle elada ja siis on natuke puhkust taas. Kraabime selle peale krohvi sisse järgmise ristikese...