Väidetavalt olin vahepeal talveunes. Kuna see oli mu enda väide, siis ilmselt on see ka tõsi. Talv esialgu veel läbi pole (kuigi paar korda on isegi päikest näha olnud) ja uni ka mitte, aga rahva tungival nõudmisel tuleb ju endast elumärke anda. Eriti kui vanus juba nii kõrgeks kipub, et ilma elumärkide edastamiseta hakkavad laiad massid surma kahtlustama...
***
Et kinnitada veelkord, et ma olen siiski endiselt elus ja enam-vähem funktsioneeriv, võin näiteks öelda, et käisin täna kelgutamas. Siiski mitte küll vabatahtlikult. Millegipärast arvab osa inimkonnast endiselt, et vastlapäeval peaks liugu laskma, kuigi liu pikkuse ja linade pikkuse vaheline seos on endiselt tõestamata. Rääkimata sellest, et tänapäeva ühiskonnas on linade pikkusest niigi väga poogen. Aga kui juhtkond käsib, siis Berit kelgutab.
Liu laskmine iseenesest polnudki muidugi see kõige suurem huumor. Minu puhul oli huumor ikka mäest uuesti üles trügimine. Üldiselt on küngaste ja kinnitrambitud lume puhul olukord, kus saapatallad on libedamad kui püksitagumik, suhteliselt vähe edasiviiv. Ehk siis tagasiviiv. Sõna otseses mõttes. Künkast üles tulemine oli selline neljal käpal, väga ebastabiilne ja üsna koomiline protsess. Koomiline siis muidugi eelkõige teiste jaoks...
***
Kuigi laias laastus pole kelgutamisel miskit suuremat häda. Parem vastlatraditsioon ikka, kui kukkel ehk siis see tavaline sai, millele on lörakas vahukoort vahele pistetud. Üldises protestivaimus boikoteerin ma endiselt vastlakuklit, asendades selle tänavu näiteks mangotaskuga. Väga hea valik oli seejuures, even if I do say it myself!
***
Et kinnitada veelkord, et ma olen siiski endiselt elus ja enam-vähem funktsioneeriv, võin näiteks öelda, et käisin täna kelgutamas. Siiski mitte küll vabatahtlikult. Millegipärast arvab osa inimkonnast endiselt, et vastlapäeval peaks liugu laskma, kuigi liu pikkuse ja linade pikkuse vaheline seos on endiselt tõestamata. Rääkimata sellest, et tänapäeva ühiskonnas on linade pikkusest niigi väga poogen. Aga kui juhtkond käsib, siis Berit kelgutab.
Liu laskmine iseenesest polnudki muidugi see kõige suurem huumor. Minu puhul oli huumor ikka mäest uuesti üles trügimine. Üldiselt on küngaste ja kinnitrambitud lume puhul olukord, kus saapatallad on libedamad kui püksitagumik, suhteliselt vähe edasiviiv. Ehk siis tagasiviiv. Sõna otseses mõttes. Künkast üles tulemine oli selline neljal käpal, väga ebastabiilne ja üsna koomiline protsess. Koomiline siis muidugi eelkõige teiste jaoks...
***
Kuigi laias laastus pole kelgutamisel miskit suuremat häda. Parem vastlatraditsioon ikka, kui kukkel ehk siis see tavaline sai, millele on lörakas vahukoort vahele pistetud. Üldises protestivaimus boikoteerin ma endiselt vastlakuklit, asendades selle tänavu näiteks mangotaskuga. Väga hea valik oli seejuures, even if I do say it myself!
2 comments:
peaksid õnnelik olema, et ainult kelgutama pead... siin on karneval lahti. i just dont get it! kolm aastat ja ma ei saa aru, miks inimesed sellest nii pöördesse lähevad. nagu nad muidu ei näeks sellised välja, et kõik vaataks :P ning öö läbi joomiseks poleks sellist tsirkust ka vaja.
seega ma pigem kelgutaks iga kell kui kuulaks veel kedagi puukotades ringi kolamas :) aga jah, nüüd on saksas läbi, seega järgmine nädal basel ja siis on selleks aastaks asi üle elatud.
ah jah, welmone back! nice to have you back, please, stay with us! :)
Yey!! She's back!!! :D :D
Ja kui sulle tavaline vastlakukkel ei meeldi, proovi ise teha! Nt midagi sellist rootsi semlor'i moodi, tumepruuni ja chocolaadiga http://nyheter24.se/modette/fyndigt/2011/03/06/semlor-3/ :D
Post a Comment