Üldiselt on nii, et algas ju kogu värk päris mõistlikult. Väike pauk raketiga peaaegu tagumiku pihta Vabakal (poole süle tagumisest küljest oleks võinud rahuga kaasa võtta, aga sedapuhku jäik kõik siiski alles), õlleke kesklinnas, kallistus Sony jänkule ja taksoga Mustamäele.
Siis natuke ajugümnastikat ja selle järel kehagümnastikat. Kas teie olete aasta esimese päeva varahommikul lumesajus aktimaale mööda linna lohistanud? No mina nüüd igatahes olen...
Seni võib aasta positiivse poole peale kanda ka selle, et ühtegi uusaasta lubadust pole seni murtud. Samas kõik mu lubadused on sellised, mille täitmisega raskuste tekkimist ma ei näinud ka ette:
- süüa piiramatult jäätist!
- muutuda veel enesekesksemaks!
- vaadata rohkem kenasid pepusid!
Käkitegu :P Sellega saan hakkma!
Kui ma aga hakkaks oma veidi tõsisemaid lubadusi (mida ma õnneks kuhugi kirja ei pannud) kaaluma, siis ühega sai juba puuse pandud vähem kui öö-päevaga. Mis teha, kui ei saa ikka endaga kuidagi hakkama...
Viimast nädalavahetust sai päris mõistlikult kasutatud - korralik jalgsimatk (Kristeli väitel 13 km) Tallinna ääremaadel. Osa matkalistest kippus küll pildituks külmuma, aga mina päästsin oma kannid piinadest suusapükstega. Suur kummardus sellele tüübile, kes need leiutas! Aga muidu oli tore - meri ja särgid-värgid. Väljaarvatud muidugi penid, keda eramajade rajoonis nagu Kakumäe, on korralikult. Vähemalt sama palju, kui Hummereid...
Aga laupäeva õhtu lõpetasin ma korraliku lammutamisega - viskasin oma arvuti kuvarit pidi vastu kapi nurka! Yeah, I'm good! Kristel viis täna nunnu arvuti-arsti juurde. Eks siis varsti selgub, kas reanimeerimislootust on. Uus kuvar tuleb vähemalt külge panna, aga ka juhtme sisend sai nii palju piinata, et see võib tähendada siiski prügimäele kolimist. Igatahes hakkasin juba vähehaaval endale uut nunnut valima, esilagu keskendudes hinna ja värvi suhtele :P kui päriselt ostmiseks läheb, eks siis tuleb hakata vaatama tööomadusi ehk ka...
No comments:
Post a Comment