Ma pole kunagi trollijuhtidest eriti palju arvanud ja ekstra-kõhedaks võtavad mul olemise vanemad prouad roolis, sest nad kipuvad olema suhteliselt raske jalaga (eelmisel aastal sattusin korra mingi ralli-muti peale, kes kihutas punase tulega üle ristmiku ja pidurdas nii, et rahvas lendas mööda trolli edasi tagasi ja ninaga vastu esiklaasi kinni).
Eile sai minu teooria eakamate tädide kihutamisinnust taas kinnitust, kui üks memm lasi lõdva randmega paarist peatusest lihtsalt mööda. Ja see ei olnud üldse mõnus, kui puupüsti täis sõidukis inimesed hakkasid selle peale märatsema. Aga tädi oli vana rahu ise ja ei lasknud end sellest häirida - peatusi tegi ikka ainult üle ühe :P Hea, et ma lõpp-peatuses maha minema pean...
Aga täna hommikune onu oli muhe... kõigepealt teatas ta peatuste nimesid sellise ekstra-meela häälega, nagu pornofilmis. Ja siis kui trollil natuke enne hipodroomi peatust sarved maha tuli, tegi ta uksed lahti, röögatas mikrisse "Hipodroom" ja lidus sarvi uuesti üles kergitama. Töö tehtud, sõitis 100 m edasi ja röögatas mikrisse "Jälle Hipodroom!". Mina igatahes naersin natuke omaette...
Ühistransport ruulib igatahes :D
Aga korraks oli täna hommikul siiski veidi nukker olla - lugusid korterisse sisse kolivast Sony reklaam-jänkust on vist paljud kuulnud, aga läinud öö jooksul oli jänis kõvasti vigastada saanud. Kõrvad seisid nüüd igatahes seina najal jänese kõrval maas ja tüübi kolu oli korralikult räsitud. Nii et Kristel, kui sa tahad jänest ära tuua, siis kiirusta ja varu endale rohkelt superliimi...
No comments:
Post a Comment