Arvuti pole juba paar viimast päeva üldse enam minu sõber, silmad nii valutavad. Peaaegu piinlik hakkab, et mõnitasin siin juhtkoeri hiljuti, varsi on vaja endale pimeda oma... aga jah, koerte mõnitamist alustas ju tegelikult Kristel, kes tuli selle jutuga, et mind kui koera ei tohiks poodi sisse lasta. Ma siis arvasin, et kui ma temaga koos olen, siis debiiliku juhtkoer ikka lubatakse poodi :D Kulus päris mitu sekundit enne, kui Kristel aru sai, keda ma selle debiiliku alla mõtlesin, keda ma juhin... Hea, et siis jalga ei saanud. Kuigi ilmselt mõni nõrgema närvikavaga tüüp oleks selle peale ikka kohe nätaka kirja pannud.
Aga jah, rahva tungival nõudmisel siis Vasaloppetist... Õigupoolest pole palju rääkida - seal tundsin end küll nii, nagu debiilik, kel oleks juhtkoera vaja. No viis tundi vaadata, kuidas üks mees metsavahel libistab, siis pärast esimest tundi on kõik mõistlikud asjad juba küll öeldud. Ja siis ülejäänud neli tundi sai räägitud neid vähem mõistlikke asju. Ja kohati puterdatud nii nagu mina ainult oskan ja kohati aetud lauslollusi suust välja. Ühesõnaga, hea, et väga paljud inimesed seda vist ei näinud.
Ja üleüldse võis kohati neile vähestele, kes viitsisid vaadata ikka päris naljakas tunduda, kuidas käis selline vaikne rootsi keele alane vägikaikavedu minu ja kaaskommentaator Olle vahel - tema pani ikka puise mõnusa eestipärase hääldusega, rõhud jummala valede kohtade peal ja mina siis kohe järgi nii, nagu minu arvates õige on. Ehk siis ühel olid "bergid" ja teisel "bärid" ja nii edasi... :D
Nüüd võib igatahes varsti nädalavahetusele minna. Tööl on kõik olulisem tehtud, naistepäevaks paar lillekest ka saadud ja kook on vaja veel pintsli pista ja siis võib jalad seinale visata. Nädalavahetusel peab kodus ka korra nägu näitama. Sai nagu lubatud... Kuigi eriti ei viitsi.... Aga mis teha, perekondlikke kohustusi tuleb ikka püüda täita :P
No comments:
Post a Comment