Ja taas tõuseb blogi üle pika aja fööniksina tuhast ja jääb hõljuma loominguliste kõrgsaavutuste sekka. Või midagi.
Seda, et aprilli lõpp ei soosi kirjutamist, teadsin ma juba ette, sest kusagil on häirivalt kogu aeg pildil selline pisiasi töö ja mõnikord on teda täitsa palju. Aga mais oli planeeritud enese parandamine ette võtta ja sama hästi võib seda alustada. Eelkõige on 3. mai taasärkamise alustamiseks hea päev, sest 1. ja 2. mail ma polnud trükivõimeline. Miks ei olnud? Selleks on head põhjused.
Nimelt sai katsetatud viimasel aprilli õhtul natuke volbripäeva tähistamist - see sisaldas võileibu, lihapalle, palju jäätist, šampust, veini, siidrit ja võib-olla veel midagi. Igatahes tudule sain ma ülemaailmse töörahvapüha hommikul kell 7 ja kui välja arvata umbes 10 paiku saabunud soov mõrvata (naabrid, klaver, tants - rohkem pole vaja vist öelda?), siis ma magasin lihtsalt terve päeva maha ning olen selle üle uhke.
2. mai läks töörahvapüha järgselt diviisi all "Make Kristel Proud!". Ehk siis ma koristasin. Ja mitte mingi haltuurakoristamine vaid kogu pakett - imemine, pesemine, küürimine. Isegi aknad pesin ära. Kui see kõik nüüd liiga hästi ja uskumatult kõlas, siis ma olen loomulikult valmis pakkuma siiski realistlikkust suurendava detaili. Nimelt oli eelmisest koristamisest möödas rohkem kui kuu aega ja see oli siis haltuurakas, mitte real deal. Nii et oli viimane aeg koristada, kui nii väljendada.... Aga positiivse poole peale võib vist panna nüüd selle, et enne Kristeli tagasi tulekut pole mul vaja tarvis rohkem koristada, kui ma lähtun sellest graafikust, right?
No comments:
Post a Comment