Mõned asjad ei muutu kunagi...

Ah jaa... Tundsin, et peaks mainima. Ma suutsin end taaskord köögis nii põhjalikult vigastada, et kogu trükkimine toimub suuremas osas parema käe ja ühe vasaku käe näpu abil.

Hüppasin eile vaskau käe keskmise sõrmega niimoodi ananassikonservi purgi otsa, et verd purskas kohe. Õenäss rabas plaastrit, kui mina kiirelt tasku libiseva pilguga diivani poole tuikusin

Surm just ei saabunud, aga nii sügavat haavama küll endale varem orgunninud pole. Õhtul mõtlesin, et võtaks enne magama minekut plaastri ära ja siis läksin ühe pluusi nööbi vastu sõrmega ja verd hakkas uuesti igas suuna pritsima. Tuli uuesti signaalide vilkudes kööki plaastri järgi tormata. Täna ei julge enam üldse plaastrit ära võtta. Ega ma mingi sado-maso ka nüüd päris pole...