Pardijaht

Otsustasime Kristeliga täna veidi tervistava linnaõhu vanne võtta ja kooberdasime tiigi äärde - päike loojus, pensionärid ja armunud noored jalutasid, pardid ootasid kukleid.... Idüll missugune!!! Meil kukleid polnud, nii et pardid suhtusid suuremat sorti ükskõiksusega meisse. Kristel püüdis küll vilistada linnunirusid kohale, aga mingil põhjusel need suuremat ei reageerinud :P Kava üks neist õhtusöögiks püüda jäi ka laiskuse taha. Aga kunagi teeme ära - võtan liblikavõrgu, tõmban pardile pähe ja lohistan ta koju, sealt võtab Kristel juba üle, valmistades duck a la orange'i (apelsin linnule tagumikku ja korras, või midagi...)!