Täna selgus lõplikult, et ma olen palgasõdur. Kui ikka teatatakse, et ülehomme varahommikul ole lennujaamas, sest algab sõit Makedooniasse koos käsipallikoondisega, siis lööme aga kulpi ja läheme.
Õigupoolest ma punnisin isegi vastu, sest käsipalliga olen ma ilmselt hullemini hädas kui lits lapsega. No ei ole minu ala - ma ei jaga ju sellest mitte muffigi! Aga tuleb minna. Veelgi põnevamaks teeb värgi see, et lisaks pisukesele ajaveetmisele Skopjes (mille vastu pole mul midagi), kulgeb tagasi teekond Riia kaudu Põlvasse, kus on järgmine mäng. Nii et ma saan laagerdada ühe ka kusagil Põlva võõrastemajas. Jipikajeee! Vot reede õhtu Põlvas on tõesti see, millest ma terve elu olen unistanud!
Aga kui käsipall, siis käsipall. Vähemalt on mul terve homne päev, et endale selgeks teha, mis kuradi spordiala see on...
***
Kuigi eelmisel kolmapäeval sunniti mind ka mõnes mõttes tankisti tegema. Tööalast tankisti siis loomulikult. Ma olin juba nädal varem kokku leppinud, et lähme Viljandisse lugu tegema ja fotograafiga oli kõik läbi räägitud. Aga tema muuseas broneeris endale sama päeva hommikuks töö kusagile Otepää kanti - ATV-sid pildistama. Ehk ma siis ajasin end 8ks tööle, istusin tagumiku laiaks teel Otepääle, jõudsin kohale, kui mingid tõelise soome aktsendiga tüübid rääkisid inglise keeles ATV mootorist (!), ja siis laagerdasin umbes 3 tundi kamina ees, kui kõik ülejäänud innukalt mingeid mudamaastureid näppisid. Vähemalt süüa sa.... Midagi positiivset selle juures vähemalt.
Huvitavaks tegi asja ka see, et Viljandi oli mul kohtumine kokku lepitud "kusagil lõuna paiku". Lõuna saabus tegelikult 15.30. Tore, et inimesed on vähemalt arusaajad ja viitsivad minu-suguste imbetsillidega tegeleda.
Igatahes oli selleks ajaks, kui ma lugu tegema hakkasin, pea juba nii sodi, et midagi mõistlikku küsida oli lausa keeruline. Ja kui õhtuks tagasi Tallinna jõudsin, oli tagumik ka kandiline.
Nüüd siis pisteti jälle tanki, sedapuhku teel Skopjesse.
***
Lumehanged linnas on muidugi vahvad. Oma linnaelu jooksul esimest korda sõitsin ekspressiga ja ostsin lisatalongi. Ehk siis sõitsin ausalt - ekspressijänest on varemgi tehtud.
Küll aga polnud täna valiku. See oli üldse esimene liikuv transpordivahend, mida ma 15 mintsa jooksul nägin.
Ja mul oli kiire, sest Oliver helistas 8 paiku ja teatas, et tema istub Saaremaal lumevangis. Ehk siis mina tehku kõike mis ripakil. Ma siis tegin lõunani kõik, mis ripakil ja siis hakkasin tegema kõiki neid paljusid omi asju, mis ripaki. Nüüd hakkab juba nagu valmis saama. Ehk siis kirjutamine. Trükki jõudmine on huvitavama küsimus...
***
Kogu selle Makedooniaga keerati nüüd mu plaanid igatahes peapeale - PÖFF-il oli kavas märatseda. Ja Tartu läbu-nädalalõpp oli plaanis... Nüüd tuleb kükitada Põlvas. Hästi. Makes me häppi!
No comments:
Post a Comment