Jalgpalliajakirjanik (jajaa, naerge kõik, ma naeran ise ka) nagu ma olen, veetsin loomulikult eile kaks jahedat tunnikest taaskord Lilleküla staadioni meeldivalt sügisesel tribüünil. Resultaat oli müstiline - Eesti lõi värava ja Eesti ei kaotanudki!
Küll aga sai paari asja võrra targemaks.
Esiteks, kui varem tundus, et vasak jalg on Tarmo Kingil vaid kõndimiseks, siis nüüd on ilmne, et ka parem jalg on tal vaid kõndimiseks. Ta on inimene, nagu me kõik ülejäänud. See, et ta ühe värava kobistas sisse, on pigem ime. Esimene pealelöök tabas hoopiski küljejoont. Jaaaa.... lähedale.
Lisaks selle oli Tihhon Šišovil tihe päev - rabas kohe mitme mehe eest. Lausa lätlaste eest ka. Naabrite värav küll protokollis tema nimele ei läinud, aga see vist oli pigem kohtuniku heatahtlikus.
***
Positiivse poole peale läheb igatahes see, et nohu ja külmetus ei läinudki hullemaks. Coldrexi peal küttes on täitsa hea olla. Tegelikult oli ju novembri kohta ja väga kena ilm. Erinevalt näiteks esmaspäevast, kui katustelt viskas tuul vett alla nii, nagu oleks pangega keegi sahmanud kaela.
***
Päeva parima rõivaese oli meie teleuudiste režissööri seljas. T-särk kirjaga: "Söö sitta! Kaalujälgijad soovitavad, sest sitt on naturaalne ja konservandivaba!"
.
No comments:
Post a Comment