Olukorrad, kus tahaks midagi head, aga kodus pole mitte muffigi, tabavad alati valusalt ja ootamatult. Enamasti on ka lahendused valusad ja ootamatud. Sel korral päästsid/hukutasid mu purk külmakast leitud kirsimoosis ja Kristeli küpsisekott kapi serval.
Resultaadiks on karmilt peale suruv okserefleks. Küpsised said otsa. Moosi on õnneks veel natuke alles. Kui ma ikka kogu purgi pintsli oleks pistnud, poleks mitte vaid ähvardav oksehoog, vaid siis saaks jagada ikka elamusi ja võib-olla ka fotomaterjali. Ja seda ei taha ei mina ega keegi teine ka ilmselt mitte...
Küll aga vihjab seesugune viimaste varude hävitamine vajadusele poodi minna. Polegi seda nagu alates laupäeva hommikust teinud ja siis sai ka toodud vaid kaks õuna ja pakk piima. Nii et olukord hakkab muutuma kriitiliseks.
***
Kuigi üldiselt ma tagurlike arvutipededega ühes pundis pole, siis täna avastasin ma küll põhjuse, miks mulle Vista ei meeldi. See ei luba ju üldse illegaalseid võtteid! Ma saan aru küll, et asi on tehtud heas usus kaitsta loomingut ja muud, aga mina tahan audio striime salvestada! Kõik teised saavad, aga Vista ei lase mul... Ptüi! Häbiväärne. Tulemuseks on see, et ma ei saagi head mussi omale ei plaadile ega telefonile ja pean edasi sinutorus nilbitsema. Karmid ajad, pole midagi öelda.
***
Go Arsenal, Go Arsenal!
Ma tean, ma olen varajane. Valmistun juba homseks...
.
2009/04/28
2009/04/27
Suveks valmis
Eile olin mina tubli ja andsin endast parima, et olla valmis saabuvaks imeilusaks suveks. Igatahes kolis esikukapist talvevarustus kilekottidesse ja kaugele ära ning riidepuudele istusid taas pärast mitme kuu pikkust pausi kevadised-suvised jakid ja mantlid. Esiku jalanõuvalik elas ka üle uuenduskuuri – saapad puhtaks, möginatega sissemäärituks ja kappi ning kingad-tennised pingi alla. Kümnekas selle peale loomulikult, et lõpuks tähendab see seda, et kusagil 10. mai paiku tuleb lumi maha ja kui just talvesaapaid uuesti välja tooma ei pea, siis kummikud vähemalt.
***
Lisaks isiklikule õnnele tekitasin natuke üldrahvalikku õnne ja koristasin natuke. Sellisel minu viisil… Ehk siis tolmu imeme ja lapiga pühime ikka asjade ümbert ja mitte nende alt. No palun, kes see ikka viitsib tooli liigutada :D
***
Suve ettevalmistusse mahtus ka garderoobi täiendamine. Minu kohta viisakalt ja mõistlikult ja täiesti plaanipäraselt. Sellest, et ma tahan pikka seelikut, olen ma juba soninud juba paar aastat, aga seni on ostmine jäänud vale lõike ja/või rõvedalt suure hinna taha. Nüüd sai käpad taha sobivale eksemplarile – tavapärasest 600+ hinnast enam kui poole odavam ja väga nummilt lehviv. Natuke küll närib hinge, et äkki oleks ikka pidanud beeži asemel tibukollase võtma, aga kaine mõistus jäi sel puhul peale. Sellist neutraalset värvi hõlsti ei vaata keegi ka talvehooajal väga pahakspanevalt, aga kui ma novembriporis helekollases satsis ringi hõljun, siis heidetakse taas pilke seeriast „see on ikka täitsa napakas”. Nii et oli mõistlik…
Eriti mõistlik olin siis, kui tegin südame kõvaks ja ei ostnud seda jumalikku ruudulist pluusi/kleiti, mis istus selga uskumatult hästi, arvestades, et tegu oli Zara produktiga. Aga ma pole veel pääsenud. Pood eksisteerib endiselt ja võimalik, et sunnib mind teisele katsele.
***
Saabuva välihooaja puhul alustasin ikka loomulikult ka oma jalgratta lõhkumisega. Või noh, ega ma siis paha pärast. Ikka kogemata. Toetasin mina tema ju heas usus seina najale. Kes kurat käskis tal kohe, kui ma selja pöörasin, et ust kinni panna, asfalti peale korraliku kärakaga pikali visata? Nii et on ise süüdi, et tal enam esimest helkurit pole ja üks käiguvahetaja ka ei tööta päris korralikult. Aga samas, veda pole hullud. Helkuri saab tagasi kohe, kui ma murdunud kruvi asemele viitsin rattapoest uue tuua ja selle käiguvahetaja puhul sõidan ma enivei enamuse asjast 1. käiguga ja häda pärast (suure krigina ja kolina saatel) õnnestub ju ikka veel ka 2. käiku sisse lülitada. Ja kui ma end kunagi kätte otsustan võtta, siis viina ratta hooldusesse ja lasen teda pisut tohterdada.
***
Kui jätta ratta lõhkumine välja, siis oli kaherattalise sõbraga ringi tiirutada päris tore. Ja seda lühikeste varrukatega pluusis ja põlvpükstes. Okei, soe vest oli peal, aga ikkagi. Sõites oli sellega isegi lausa palav. Kui ma aga Kakumäe biitšil tšillisin, siis kiskus pisut jahedaks. Aga ikkagi – ei mäletagi, et oleks aprillis saanud rannas päikest võtta :)
.
***
Lisaks isiklikule õnnele tekitasin natuke üldrahvalikku õnne ja koristasin natuke. Sellisel minu viisil… Ehk siis tolmu imeme ja lapiga pühime ikka asjade ümbert ja mitte nende alt. No palun, kes see ikka viitsib tooli liigutada :D
***
Suve ettevalmistusse mahtus ka garderoobi täiendamine. Minu kohta viisakalt ja mõistlikult ja täiesti plaanipäraselt. Sellest, et ma tahan pikka seelikut, olen ma juba soninud juba paar aastat, aga seni on ostmine jäänud vale lõike ja/või rõvedalt suure hinna taha. Nüüd sai käpad taha sobivale eksemplarile – tavapärasest 600+ hinnast enam kui poole odavam ja väga nummilt lehviv. Natuke küll närib hinge, et äkki oleks ikka pidanud beeži asemel tibukollase võtma, aga kaine mõistus jäi sel puhul peale. Sellist neutraalset värvi hõlsti ei vaata keegi ka talvehooajal väga pahakspanevalt, aga kui ma novembriporis helekollases satsis ringi hõljun, siis heidetakse taas pilke seeriast „see on ikka täitsa napakas”. Nii et oli mõistlik…
Eriti mõistlik olin siis, kui tegin südame kõvaks ja ei ostnud seda jumalikku ruudulist pluusi/kleiti, mis istus selga uskumatult hästi, arvestades, et tegu oli Zara produktiga. Aga ma pole veel pääsenud. Pood eksisteerib endiselt ja võimalik, et sunnib mind teisele katsele.
***
Saabuva välihooaja puhul alustasin ikka loomulikult ka oma jalgratta lõhkumisega. Või noh, ega ma siis paha pärast. Ikka kogemata. Toetasin mina tema ju heas usus seina najale. Kes kurat käskis tal kohe, kui ma selja pöörasin, et ust kinni panna, asfalti peale korraliku kärakaga pikali visata? Nii et on ise süüdi, et tal enam esimest helkurit pole ja üks käiguvahetaja ka ei tööta päris korralikult. Aga samas, veda pole hullud. Helkuri saab tagasi kohe, kui ma murdunud kruvi asemele viitsin rattapoest uue tuua ja selle käiguvahetaja puhul sõidan ma enivei enamuse asjast 1. käiguga ja häda pärast (suure krigina ja kolina saatel) õnnestub ju ikka veel ka 2. käiku sisse lülitada. Ja kui ma end kunagi kätte otsustan võtta, siis viina ratta hooldusesse ja lasen teda pisut tohterdada.
***
Kui jätta ratta lõhkumine välja, siis oli kaherattalise sõbraga ringi tiirutada päris tore. Ja seda lühikeste varrukatega pluusis ja põlvpükstes. Okei, soe vest oli peal, aga ikkagi. Sõites oli sellega isegi lausa palav. Kui ma aga Kakumäe biitšil tšillisin, siis kiskus pisut jahedaks. Aga ikkagi – ei mäletagi, et oleks aprillis saanud rannas päikest võtta :)
.
2009/04/19
Jõulud ja lihavõtted lõppesid üheaegselt
Käesolevat nädalat alustasin ma ilusti kommertsiks väänatud kirikupühade tähistamisega. Ehk siis ostsin saastamarketist allhinnatud piparkoogikoti ilusa jõuluvana pildiga ning paki lihavõtteteemalisi kummikommijäneste eksklusiiveksemplare. Täna said mõlemad osta. Jõulud lõppesid hommikuse raamatulugemise taustal kusagil poole 12ne ajal ja jänised said viimseni pintsli pistetud just hetk tagasi.
Tore. Nüüd on igasuguste tüütute prasnikutega vähemalt kusagil oktoobrini rahu majas.
***
"Kuulsuste" kontsentratsioon Tallinna linnas hakkab muutuma talumatuks. Neljapäeval nägin telemaja ees Barutot. Mitte seda koledat sumo oma, vaid ikka telestaar koera Barutot, keda Anu Välba muruplatsil ilusti rihma otsas pissitas. Reedest päeva kroonis Kaubamajas shoppav Kristjan "mina-bordelli-küll-ei-pea" Rahnu.
***
Üldiselt püüdsin reedel anda viisakate tööpükste shoppamisele veel ühe võimaluse, aga resultaat oli selline kahtlane. Umbes kolmas katse kinnitas, et viisakat kontoripüksi mina ilma relva ähvarduseta endale jalga ei pane. See-eest uued püksid sain küll ja kui kirjeldada neid kui lihtsa lõikega üleni musti pikki pükse, siis võiks ju pidada neid viisakaks ka... aga samas ma ei tea, kas teksariidest retuusid tavapäraselt selle definitsiooni alla käivad :D Aga minu püksivaliku kõige viisakamad on need raudselt!
...
Nädalavahetuse olen ma pühendanud selgelt vaid enesele rahulolu pakkumisele. Palju vedelemist, arvestatavas koguses filme ja raamatulugemist ja siis veel natuke vedelemist. Pole paha, mis?
Eriti arvestades seda, et uuest nädalat alates peab vist tööd (kohe päriselt) ka tegema hakkama...
.
Tore. Nüüd on igasuguste tüütute prasnikutega vähemalt kusagil oktoobrini rahu majas.
***
"Kuulsuste" kontsentratsioon Tallinna linnas hakkab muutuma talumatuks. Neljapäeval nägin telemaja ees Barutot. Mitte seda koledat sumo oma, vaid ikka telestaar koera Barutot, keda Anu Välba muruplatsil ilusti rihma otsas pissitas. Reedest päeva kroonis Kaubamajas shoppav Kristjan "mina-bordelli-küll-ei-pea" Rahnu.
***
Üldiselt püüdsin reedel anda viisakate tööpükste shoppamisele veel ühe võimaluse, aga resultaat oli selline kahtlane. Umbes kolmas katse kinnitas, et viisakat kontoripüksi mina ilma relva ähvarduseta endale jalga ei pane. See-eest uued püksid sain küll ja kui kirjeldada neid kui lihtsa lõikega üleni musti pikki pükse, siis võiks ju pidada neid viisakaks ka... aga samas ma ei tea, kas teksariidest retuusid tavapäraselt selle definitsiooni alla käivad :D Aga minu püksivaliku kõige viisakamad on need raudselt!
...
Nädalavahetuse olen ma pühendanud selgelt vaid enesele rahulolu pakkumisele. Palju vedelemist, arvestatavas koguses filme ja raamatulugemist ja siis veel natuke vedelemist. Pole paha, mis?
Eriti arvestades seda, et uuest nädalat alates peab vist tööd (kohe päriselt) ka tegema hakkama...
.
2009/04/16
Täielik perverssus
Istudes siin niisama ja tööl aega surnuks lüües otsustasin vaadata, kuidas saaks maipühadeks Vormsisse ennast kõige paremini transportida. Ilusti poolsuvise graafiku järgi läheb siis praam ka 20.15 õhtul, mis tähendaks, et saaks juba 30. aprilli õhtul teisele poole vett. Naiss… Külla aga ma tean, mis probleem selle praamiga on. Nimelt ei pääse selle peale mitte kuidagi. Eelmise suve kogemus ütleb nimelt, et viimane linnaliinibuss läheb Haapsalust Rohukülla kella 18.15ks. Ehk siis lootusetu seis.
Paadunud optimistina otsustasin igaks juhuks heita pilgu linnaliinide bussigraafikusse, et äkki on keegi arenenud ja pannud ka pisut hilisemaks ajaks mõne üldkasutatava mootorsõiduki veerema. Ja vaataja imesta, ongi! Aga loomulikult täieliku pohhuismiga selles osas, mis puudutab praamigraafikut. Nagu eelpool mainitud, väljub praam Vormsisse 20.15. Buss Haapsalust saabub Rohukülla aga umbes paar minutit pärast seda, kui laevuke juba ära seilanud on! Ehk siis võib palvetada, et praam hilineb ja piletimüügionu pole liinibussi tulekuks veel oma kodinaid kokku kraapinud, või siis arvestada umbes 80% tõenäosusega, et saab laevale järele lehvitada.
Ma ikka ei mõista, mis kalkulatsioonid selle graafiku aluseks olid. Tegelikult ei oleks ju üldse niiiiiii raske olnud bussi näiteks 5 minutit varem väljuma panna, või mis?
***
Täpsustuseks minu ilumuna konkursile nädala alguses… Seinale ilmus turniiritabel, mille kohaselt nii ilus kui koksimises omistati minu pornojänkule 3. koht! Ja fanfaarid hüüavad.
***
Go Arsenal, Go Arsenal, Go Arsenal!!!
Monika, sa võid järgmise Arsenali-roosi juba kasvama panna :P Eelmine ongi hakanud lõplikult tolmukihi alla igasugust nägu ja tegu kaotama.
.
Paadunud optimistina otsustasin igaks juhuks heita pilgu linnaliinide bussigraafikusse, et äkki on keegi arenenud ja pannud ka pisut hilisemaks ajaks mõne üldkasutatava mootorsõiduki veerema. Ja vaataja imesta, ongi! Aga loomulikult täieliku pohhuismiga selles osas, mis puudutab praamigraafikut. Nagu eelpool mainitud, väljub praam Vormsisse 20.15. Buss Haapsalust saabub Rohukülla aga umbes paar minutit pärast seda, kui laevuke juba ära seilanud on! Ehk siis võib palvetada, et praam hilineb ja piletimüügionu pole liinibussi tulekuks veel oma kodinaid kokku kraapinud, või siis arvestada umbes 80% tõenäosusega, et saab laevale järele lehvitada.
Ma ikka ei mõista, mis kalkulatsioonid selle graafiku aluseks olid. Tegelikult ei oleks ju üldse niiiiiii raske olnud bussi näiteks 5 minutit varem väljuma panna, või mis?
***
Täpsustuseks minu ilumuna konkursile nädala alguses… Seinale ilmus turniiritabel, mille kohaselt nii ilus kui koksimises omistati minu pornojänkule 3. koht! Ja fanfaarid hüüavad.
***
Go Arsenal, Go Arsenal, Go Arsenal!!!
Monika, sa võid järgmise Arsenali-roosi juba kasvama panna :P Eelmine ongi hakanud lõplikult tolmukihi alla igasugust nägu ja tegu kaotama.
.
2009/04/15
2009/04/14
Kas Liverpooli edu väärib karsklusest loobumist?
Pärast valusat jõulupidu ja peaaegu sama valusat uue aasta vastu võtmist otsustas mu kallis endine kolleeg Oliver joomises maha jätta. Kohe lõplikult ja täielikult. Kui kõik ümberkaudsed esialgu arvasid, et see läheb tal paari nädala või siis maksimaalselt paari kuuga üle, siis seda pole juhtunud. Still going strong! Ja ise on oma otsusega jummalast rahul – tervis pidavat parem olema, raha ei kulu ja piinlik pole ka nii sageli.
Aga miks ma kõike seda kirjutan? Eksisteerib mõningane oht, et täna Oliver murdub. Või õigupoolest Liverpool FC sunnib teda murduma. Kui Torres ja Co. esmase murdumise tegi nädal tagasi, siis nüüd on neil vaja olukord päästa. Ja ebausk sunnib jooma. Täpsemalt Carlsbergi jooma.
Mõned aastad tagasi, kui Liverpool Champions League võitis, siis jäid nad esimesel poolajal 0 : 3 Milani vastu taha. Vaheajal tormas siis Oliver Feenoksisse ja tõi hullu laari Carlsebrgi. Teisel poolajal hakkas juhtuma. Ehk siis iga joodud õlle kohta üks värav Liverpoolilt.
Selle loogika kohaselt tuleks vähemalt kolm õlle näkku keerata, kui Chelsea kavatseb veel väravaid lüüa, siis isegi rohkem. Aga teadupärast karsklased ju ei joo… Keeruline olukord. Ma mõistan mehe dilemmat.
***
Minu pakutud lahendus oli Carlsbergi asemel Didier Drogba näoga voodoo nukk. Ilmselt ei lähe ka see käiku…
***
Ma olen juba oma töö arvuti üle kurtnud. Aga sellega on seotud kohe põhjalikum tragöödia. Ma ei saa selles ka Flashi uuendada, mis tähendab, et ma ei saa tööl oma lemmiku Juanitoga mängida. Kohutav! Ma ütlen, kohutav!
.
Aga miks ma kõike seda kirjutan? Eksisteerib mõningane oht, et täna Oliver murdub. Või õigupoolest Liverpool FC sunnib teda murduma. Kui Torres ja Co. esmase murdumise tegi nädal tagasi, siis nüüd on neil vaja olukord päästa. Ja ebausk sunnib jooma. Täpsemalt Carlsbergi jooma.
Mõned aastad tagasi, kui Liverpool Champions League võitis, siis jäid nad esimesel poolajal 0 : 3 Milani vastu taha. Vaheajal tormas siis Oliver Feenoksisse ja tõi hullu laari Carlsebrgi. Teisel poolajal hakkas juhtuma. Ehk siis iga joodud õlle kohta üks värav Liverpoolilt.
Selle loogika kohaselt tuleks vähemalt kolm õlle näkku keerata, kui Chelsea kavatseb veel väravaid lüüa, siis isegi rohkem. Aga teadupärast karsklased ju ei joo… Keeruline olukord. Ma mõistan mehe dilemmat.
***
Minu pakutud lahendus oli Carlsbergi asemel Didier Drogba näoga voodoo nukk. Ilmselt ei lähe ka see käiku…
***
Ma olen juba oma töö arvuti üle kurtnud. Aga sellega on seotud kohe põhjalikum tragöödia. Ma ei saa selles ka Flashi uuendada, mis tähendab, et ma ei saa tööl oma lemmiku Juanitoga mängida. Kohutav! Ma ütlen, kohutav!
.
2009/04/13
Pornojänku jäi ellu!
Pornojänkumuna tegi täna oma debüüdi avalikul areenil. Esilagu pidi ta osalema vaid iludusvõistlusel, kuid et tema võitluskaaslane - värvimata koksimismuna - kukkus enne aktsiooni algust põrandale, siis pidi kõrvik võtma enda kanda ka muud aktiivkohustused.
Üldiselt oli tegu õnnestunud debüüdiga. Iludusvõistlusel kuulus pornojänkumuna esimeste sekka, kuid võiduni siiski ei küündinud. Muna veeretamises oli ta küll selgelt ja konkurentsitult viimane, aga katsu ise veereda, kui sul on pajuurbadest vöö ümber. Toksimises läks roosal jänkul pärast kõrvade koomale tõmbamist päris hästi. Kaks esimest ringi läbiti võidukalt. Poolfinaalis tuli alla vanduda hilisemale võitjale, roosale pärlmutterkarva munale...
Siiski, algaja kohta õnnestunud esmaesitus. Nüüdseks on väsinud sõdalane jõudnud taas koju ja puhkab külmkapis. Lisaks sai teda kergendatud kõrvade ja pajuurbade likvideerimisega. Teip kere ümbert maha ei tulnud...
.
Üldiselt oli tegu õnnestunud debüüdiga. Iludusvõistlusel kuulus pornojänkumuna esimeste sekka, kuid võiduni siiski ei küündinud. Muna veeretamises oli ta küll selgelt ja konkurentsitult viimane, aga katsu ise veereda, kui sul on pajuurbadest vöö ümber. Toksimises läks roosal jänkul pärast kõrvade koomale tõmbamist päris hästi. Kaks esimest ringi läbiti võidukalt. Poolfinaalis tuli alla vanduda hilisemale võitjale, roosale pärlmutterkarva munale...
Siiski, algaja kohta õnnestunud esmaesitus. Nüüdseks on väsinud sõdalane jõudnud taas koju ja puhkab külmkapis. Lisaks sai teda kergendatud kõrvade ja pajuurbade likvideerimisega. Teip kere ümbert maha ei tulnud...
.
2009/04/12
Munavõtted
Sai isegi miski muna lõpuks valmis nikerdatud. Kõrgem kunst pole just ja ega ta raudselt homse "konkursini" vastu ka ei pea, aga mis seal ikka. Ise keetsin 4 muna, millest vaid üks valmis tervena - ülejäänutel kõigil olid koha keetmisest praod sees. See tähendas, et esialgne plaan nägi ette, et ainus terve muna konkureerib tugevuse võistlusel ja kõige väiksemate pragudega elukas iludusvõistlusel.
Siis tuli Kristel ühe roosa munaga ja sellest sai missivõistluse eksponaat. Et mitte end ainult võõraste sulgedega ehtida, kleepisin roosale munale ka roosad kõrvad külge ja ringi pajuurbasid ümber. Viimased küll eriti hästi küljes ei püsi. Eks paistab, palju neid alles on, kui homme tööle jõuan...
Halva kvaliteediga foto minu näputööst abstraktse munakunsti vallas tuleb igatahes siit...
.
Siis tuli Kristel ühe roosa munaga ja sellest sai missivõistluse eksponaat. Et mitte end ainult võõraste sulgedega ehtida, kleepisin roosale munale ka roosad kõrvad külge ja ringi pajuurbasid ümber. Viimased küll eriti hästi küljes ei püsi. Eks paistab, palju neid alles on, kui homme tööle jõuan...
Halva kvaliteediga foto minu näputööst abstraktse munakunsti vallas tuleb igatahes siit...
.
2009/04/11
Hmmmmm....
Teate küll ju seda lugu eeslist ja heinakuhjadest? Minu süvafilosoofiline arutelu on viinud igatahes tulemusele, et ükskõik, mida eesel ka heinaga peale hakkaks, jääb tema ikka eesliks. Ja mis veel olulisem, ükskõik mitu heinakuhja ka oleks käepärast, tahaks eesel ikkagi kotletti kartulipudruga...
Ehk siis inimkeeles - töötust tööloomaks saamine ei tõmba ikkagi saba nii rõngasse, kui ma lootsin. Ja sada häda on asjal enivei küljes. Või kui nüüd mitte just sada, siis päris mitu annab loetleda küll:
1) riigiametis töötamine mõjub minu iseloomule piiravalt ja ahistavalt. Päev läbi kostüümides liikuvaid inimesi tekitab allergiat ja mõte, et ma peaks äkki (hea tava vist eeldaks, aga ma kavatsen oma võimaluste piires sellega võidelda) ise ka selliseks halliks viigipüksiks hakkama, kutsub esile suitsiidimõtteid.
2) kes kurat otsustas, et riigiametid peavad tööpäeva alustama enne kukke, koitu ja valgusfooride sisselülitamist? Ja ei, ma ei näe, et tavapärase kella 8 alguse asemel antud vahemik 8-8.15 kätkeks endas mingit soodustavat olukorda. Kõik 8ga algavad kellajad on ilmselgelt liiga vara,
3) ja üleüldse, kes mõtles need numbrid välja. Nagu näiteks sisekorraeeskirjades märgitud suurus lõunapausi kohta - 36 minutit ?!?!
4) numbritest rääkides. Peaaegu poole väiksem palk kui seni ei ole motivatsiooni tõstev...
5) veel numbritest rääkides. Asutuse töötajate keskmine vanus on umbes 50 eluaastat. Jipikajeeeeeeeee.... Tore, et on kellegagi rääkida.
6) ja vanustest rääkides. Mu lauaarvuti pärineb umbes sellest ajast, kus esimesed arvutid loodi ja viimased dinosaurused välja surid. Ehk siis viimaseid hingetõmbeid tegev kast.
7) ja vähe sellest, et arvuti on kast. Ka selle sisus on umbes samast ajastust ja näiteks kaasaegsemat explorerit sinna tõmmata ei tohi.... Hõkkkk...
8) ja see kõige olulisem. Igav on. Kohe väga igav. Ja üldse ei koti... Ja igavuse leevendamiseks pole kellegagi lolli juttu ka ajada.
Kindlasti on midagi ikka positiivset ka. Ehk siis töö on ja vähemalt mingit raha tuleb. Parem ikka kui mitte midagi. Lisaks sellele on mul oma kabinet, kohe suur kabinet. Kui ukse kõrvale oma nime ka saaks, oleks eriti ülbe. Lisaks sellele, kui kuul ikka lõplikult kokku jookseb, töötab Lii umbes 200 meetri kaugusel. Saab vähemalt reaalsusega aeg-ajalt kontakti leida. Yeah, that's pretty much it...
***
Aga Kristel vähemalt rõõmustab, et ma töö leidsin. Või siis rõõmustab, et ma kogu aeg kann püsti kodus ei vedele...
Ja sobivalt tervitada sel puhul oskab ta ka. Kui ma esimeselt aktsioonilt tööpostil koju jõudsin, oli mu ukse külge poogitud järgnev atraktsioon...
***
Ah jaaa. Veidruste tipp. Mulle ei meeldi pühad, kõik peaks seda juba teadma. Aga Tööinspektsioonis pühasid hinnatakse. Ehk ma pean esmaspäevaks valmistama kaks muna - ühe, mis osaleb koksimisvõistlusel ja ühe, mis osaleb iludusvõistlusel. Nagu palun!!!!! Mida veel? Ma kahtlustan, et see tähendab, et ma nii viisakuse mõttes keedan kaks muna ja ühele neist kleebi ühe paju urva külge ja joonistan vildikaga midagi peale. Sellest peaks ju piisama, right?
Need munavõtted on ikka saatanast, ma ütlen!
.
Ehk siis inimkeeles - töötust tööloomaks saamine ei tõmba ikkagi saba nii rõngasse, kui ma lootsin. Ja sada häda on asjal enivei küljes. Või kui nüüd mitte just sada, siis päris mitu annab loetleda küll:
1) riigiametis töötamine mõjub minu iseloomule piiravalt ja ahistavalt. Päev läbi kostüümides liikuvaid inimesi tekitab allergiat ja mõte, et ma peaks äkki (hea tava vist eeldaks, aga ma kavatsen oma võimaluste piires sellega võidelda) ise ka selliseks halliks viigipüksiks hakkama, kutsub esile suitsiidimõtteid.
2) kes kurat otsustas, et riigiametid peavad tööpäeva alustama enne kukke, koitu ja valgusfooride sisselülitamist? Ja ei, ma ei näe, et tavapärase kella 8 alguse asemel antud vahemik 8-8.15 kätkeks endas mingit soodustavat olukorda. Kõik 8ga algavad kellajad on ilmselgelt liiga vara,
3) ja üleüldse, kes mõtles need numbrid välja. Nagu näiteks sisekorraeeskirjades märgitud suurus lõunapausi kohta - 36 minutit ?!?!
4) numbritest rääkides. Peaaegu poole väiksem palk kui seni ei ole motivatsiooni tõstev...
5) veel numbritest rääkides. Asutuse töötajate keskmine vanus on umbes 50 eluaastat. Jipikajeeeeeeeee.... Tore, et on kellegagi rääkida.
6) ja vanustest rääkides. Mu lauaarvuti pärineb umbes sellest ajast, kus esimesed arvutid loodi ja viimased dinosaurused välja surid. Ehk siis viimaseid hingetõmbeid tegev kast.
7) ja vähe sellest, et arvuti on kast. Ka selle sisus on umbes samast ajastust ja näiteks kaasaegsemat explorerit sinna tõmmata ei tohi.... Hõkkkk...
8) ja see kõige olulisem. Igav on. Kohe väga igav. Ja üldse ei koti... Ja igavuse leevendamiseks pole kellegagi lolli juttu ka ajada.
Kindlasti on midagi ikka positiivset ka. Ehk siis töö on ja vähemalt mingit raha tuleb. Parem ikka kui mitte midagi. Lisaks sellele on mul oma kabinet, kohe suur kabinet. Kui ukse kõrvale oma nime ka saaks, oleks eriti ülbe. Lisaks sellele, kui kuul ikka lõplikult kokku jookseb, töötab Lii umbes 200 meetri kaugusel. Saab vähemalt reaalsusega aeg-ajalt kontakti leida. Yeah, that's pretty much it...
***
Aga Kristel vähemalt rõõmustab, et ma töö leidsin. Või siis rõõmustab, et ma kogu aeg kann püsti kodus ei vedele...
Ja sobivalt tervitada sel puhul oskab ta ka. Kui ma esimeselt aktsioonilt tööpostil koju jõudsin, oli mu ukse külge poogitud järgnev atraktsioon...
***
Ah jaaa. Veidruste tipp. Mulle ei meeldi pühad, kõik peaks seda juba teadma. Aga Tööinspektsioonis pühasid hinnatakse. Ehk ma pean esmaspäevaks valmistama kaks muna - ühe, mis osaleb koksimisvõistlusel ja ühe, mis osaleb iludusvõistlusel. Nagu palun!!!!! Mida veel? Ma kahtlustan, et see tähendab, et ma nii viisakuse mõttes keedan kaks muna ja ühele neist kleebi ühe paju urva külge ja joonistan vildikaga midagi peale. Sellest peaks ju piisama, right?
Need munavõtted on ikka saatanast, ma ütlen!
.
2009/04/02
Pink presidendiks ja rannajalgpallurid Lõuna-Aafrikasse
Veetsin eilse õhtu Lilleküla staadionil kanni külmetades. Või õigupoolest 1. aprilli kohta polnudki külm eriti - sai olla lahtiste hõlmade ja ilma kinnasteta. Mis loomulikult tähendas tänaseks pisut kähedat kurku, aga need on vaid pisiasjad.
Mis puutub jalgpalli, siis see polnud ikka endiselt veel midagi erakordset. Eestlased ei oska mängida, armeenlased ei oska mängida... old story. Sellest hoolimata olid eestlased enne mängu härga täis ja lubasid vastased maasse taguda. Well, ilmselt oli väljak ikkagi liiga külmunud, sest mängu lõpuks polnud Armeenia sugugi maasse taotud.
Pigem oli tegu üleüldse rannajalgpalliga, sest väljaku pehmendamiseks ja muru kaitseks oli liiva nii palju platsile veetud, et kogu väljak nägi välja nagu Pirita rand enne suvehooaja algust. Õnneks oli vähemalt Armeenia poistel sobiv rannajume olemas, nii naturaalselt looduse poolt antud :P
***
Aprilli parim nali oli aga loomulikult see, mis lõpuks isegi naljaks ei osutunud... Ehk siis Pink pealinna sotsiaalnõunikuks tööpuuduse küsimustes!!! Halloooo???? Aga ei, mis seal ikka. Tööpuuduse tekitamisest teab ta vähemalt kõike. Eks saab siis nüüd kätt proovida ka tagantjärele tekkivate nähtustega. Kui ta muidugi enne korralikult tööle asumist Tallinna pankrotti ei lase.
Nägin korra täna poes käies jooksvat Kiivrit (jipp, jipp - täismäng, liibuvad jooksupüksid ja värk :P), kes ütles, et eile oli igatahes see toimetuses parajat elevust tekitanud ja muuhulgas ka paljudes soovi sooritada kuritegusid. Kiiver ise ähvardas oma blogis haarata näiteks hangu.
Samas oleks siis võinud ju tõeks osutuda ka see juba eile varahommikust ringi liikunud nali, et suur kommivabrikant maksab lõpuks nüüd palgad ära ja tubli ning kannatliku ootamise eest veel preemiat ka peale :D
***
Homme jätkame taas järjekordsete tööintervjuudega. Kohe kaks tükki järjest ja esimene kell 8.45!!! Iiiikkk!!! Kes see kurat nii vara üldse mõtlemisvõimeline on? Aga eks siis tuleb olla, mis muud üle jääb. Karm aeg nõuab karme tegusid. Ja kahe kohtumise vahel saab ehk hullupäevatada ka pisut. Või midagi...
***
Aga tööintervjuud on tööturuameti kõrval ikka väga mõnus meelelahutus. Kügelesin esmaspäeval tubli kolm tundi kõikvõimalike inimestega. Tore, et siis ametnikkond on mõelnud ka oma klientide peale. Ootab vähemalt sada inimest, aga istekohti on umbes 15-le. Ehk siis kas istud kusagil väikse diivani peal kahe ehitaja vahele litsutult või seisad keset platsi ja muudkui ootad. Ja siis ametnikuga sai ühele poole umbes 5 minutiga. 27. aprilliks on mul kohtumine nõustajaga. Mõnna. Jääme ootama mulle pakutavaid "uusi väljakutseid".
.
Mis puutub jalgpalli, siis see polnud ikka endiselt veel midagi erakordset. Eestlased ei oska mängida, armeenlased ei oska mängida... old story. Sellest hoolimata olid eestlased enne mängu härga täis ja lubasid vastased maasse taguda. Well, ilmselt oli väljak ikkagi liiga külmunud, sest mängu lõpuks polnud Armeenia sugugi maasse taotud.
Pigem oli tegu üleüldse rannajalgpalliga, sest väljaku pehmendamiseks ja muru kaitseks oli liiva nii palju platsile veetud, et kogu väljak nägi välja nagu Pirita rand enne suvehooaja algust. Õnneks oli vähemalt Armeenia poistel sobiv rannajume olemas, nii naturaalselt looduse poolt antud :P
***
Aprilli parim nali oli aga loomulikult see, mis lõpuks isegi naljaks ei osutunud... Ehk siis Pink pealinna sotsiaalnõunikuks tööpuuduse küsimustes!!! Halloooo???? Aga ei, mis seal ikka. Tööpuuduse tekitamisest teab ta vähemalt kõike. Eks saab siis nüüd kätt proovida ka tagantjärele tekkivate nähtustega. Kui ta muidugi enne korralikult tööle asumist Tallinna pankrotti ei lase.
Nägin korra täna poes käies jooksvat Kiivrit (jipp, jipp - täismäng, liibuvad jooksupüksid ja värk :P), kes ütles, et eile oli igatahes see toimetuses parajat elevust tekitanud ja muuhulgas ka paljudes soovi sooritada kuritegusid. Kiiver ise ähvardas oma blogis haarata näiteks hangu.
Samas oleks siis võinud ju tõeks osutuda ka see juba eile varahommikust ringi liikunud nali, et suur kommivabrikant maksab lõpuks nüüd palgad ära ja tubli ning kannatliku ootamise eest veel preemiat ka peale :D
***
Homme jätkame taas järjekordsete tööintervjuudega. Kohe kaks tükki järjest ja esimene kell 8.45!!! Iiiikkk!!! Kes see kurat nii vara üldse mõtlemisvõimeline on? Aga eks siis tuleb olla, mis muud üle jääb. Karm aeg nõuab karme tegusid. Ja kahe kohtumise vahel saab ehk hullupäevatada ka pisut. Või midagi...
***
Aga tööintervjuud on tööturuameti kõrval ikka väga mõnus meelelahutus. Kügelesin esmaspäeval tubli kolm tundi kõikvõimalike inimestega. Tore, et siis ametnikkond on mõelnud ka oma klientide peale. Ootab vähemalt sada inimest, aga istekohti on umbes 15-le. Ehk siis kas istud kusagil väikse diivani peal kahe ehitaja vahele litsutult või seisad keset platsi ja muudkui ootad. Ja siis ametnikuga sai ühele poole umbes 5 minutiga. 27. aprilliks on mul kohtumine nõustajaga. Mõnna. Jääme ootama mulle pakutavaid "uusi väljakutseid".
.
Subscribe to:
Posts (Atom)