2009/04/11

Hmmmmm....

Teate küll ju seda lugu eeslist ja heinakuhjadest? Minu süvafilosoofiline arutelu on viinud igatahes tulemusele, et ükskõik, mida eesel ka heinaga peale hakkaks, jääb tema ikka eesliks. Ja mis veel olulisem, ükskõik mitu heinakuhja ka oleks käepärast, tahaks eesel ikkagi kotletti kartulipudruga...

Ehk siis inimkeeles - töötust tööloomaks saamine ei tõmba ikkagi saba nii rõngasse, kui ma lootsin. Ja sada häda on asjal enivei küljes. Või kui nüüd mitte just sada, siis päris mitu annab loetleda küll:

1) riigiametis töötamine mõjub minu iseloomule piiravalt ja ahistavalt. Päev läbi kostüümides liikuvaid inimesi tekitab allergiat ja mõte, et ma peaks äkki (hea tava vist eeldaks, aga ma kavatsen oma võimaluste piires sellega võidelda) ise ka selliseks halliks viigipüksiks hakkama, kutsub esile suitsiidimõtteid.

2) kes kurat otsustas, et riigiametid peavad tööpäeva alustama enne kukke, koitu ja valgusfooride sisselülitamist? Ja ei, ma ei näe, et tavapärase kella 8 alguse asemel antud vahemik 8-8.15 kätkeks endas mingit soodustavat olukorda. Kõik 8ga algavad kellajad on ilmselgelt liiga vara,

3) ja üleüldse, kes mõtles need numbrid välja. Nagu näiteks sisekorraeeskirjades märgitud suurus lõunapausi kohta - 36 minutit ?!?!

4) numbritest rääkides. Peaaegu poole väiksem palk kui seni ei ole motivatsiooni tõstev...

5) veel numbritest rääkides. Asutuse töötajate keskmine vanus on umbes 50 eluaastat. Jipikajeeeeeeeee.... Tore, et on kellegagi rääkida.

6) ja vanustest rääkides. Mu lauaarvuti pärineb umbes sellest ajast, kus esimesed arvutid loodi ja viimased dinosaurused välja surid. Ehk siis viimaseid hingetõmbeid tegev kast.

7) ja vähe sellest, et arvuti on kast. Ka selle sisus on umbes samast ajastust ja näiteks kaasaegsemat explorerit sinna tõmmata ei tohi.... Hõkkkk...

8) ja see kõige olulisem. Igav on. Kohe väga igav. Ja üldse ei koti... Ja igavuse leevendamiseks pole kellegagi lolli juttu ka ajada.

Kindlasti on midagi ikka positiivset ka. Ehk siis töö on ja vähemalt mingit raha tuleb. Parem ikka kui mitte midagi. Lisaks sellele on mul oma kabinet, kohe suur kabinet. Kui ukse kõrvale oma nime ka saaks, oleks eriti ülbe. Lisaks sellele, kui kuul ikka lõplikult kokku jookseb, töötab Lii umbes 200 meetri kaugusel. Saab vähemalt reaalsusega aeg-ajalt kontakti leida. Yeah, that's pretty much it...

***

Aga Kristel vähemalt rõõmustab, et ma töö leidsin. Või siis rõõmustab, et ma kogu aeg kann püsti kodus ei vedele...

Ja sobivalt tervitada sel puhul oskab ta ka. Kui ma esimeselt aktsioonilt tööpostil koju jõudsin, oli mu ukse külge poogitud järgnev atraktsioon...









***

Ah jaaa. Veidruste tipp. Mulle ei meeldi pühad, kõik peaks seda juba teadma. Aga Tööinspektsioonis pühasid hinnatakse. Ehk ma pean esmaspäevaks valmistama kaks muna - ühe, mis osaleb koksimisvõistlusel ja ühe, mis osaleb iludusvõistlusel. Nagu palun!!!!! Mida veel? Ma kahtlustan, et see tähendab, et ma nii viisakuse mõttes keedan kaks muna ja ühele neist kleebi ühe paju urva külge ja joonistan vildikaga midagi peale. Sellest peaks ju piisama, right?



Need munavõtted on ikka saatanast, ma ütlen!

.

No comments: