Olukorrad, kus tahaks midagi head, aga kodus pole mitte muffigi, tabavad alati valusalt ja ootamatult. Enamasti on ka lahendused valusad ja ootamatud. Sel korral päästsid/hukutasid mu purk külmakast leitud kirsimoosis ja Kristeli küpsisekott kapi serval.
Resultaadiks on karmilt peale suruv okserefleks. Küpsised said otsa. Moosi on õnneks veel natuke alles. Kui ma ikka kogu purgi pintsli oleks pistnud, poleks mitte vaid ähvardav oksehoog, vaid siis saaks jagada ikka elamusi ja võib-olla ka fotomaterjali. Ja seda ei taha ei mina ega keegi teine ka ilmselt mitte...
Küll aga vihjab seesugune viimaste varude hävitamine vajadusele poodi minna. Polegi seda nagu alates laupäeva hommikust teinud ja siis sai ka toodud vaid kaks õuna ja pakk piima. Nii et olukord hakkab muutuma kriitiliseks.
***
Kuigi üldiselt ma tagurlike arvutipededega ühes pundis pole, siis täna avastasin ma küll põhjuse, miks mulle Vista ei meeldi. See ei luba ju üldse illegaalseid võtteid! Ma saan aru küll, et asi on tehtud heas usus kaitsta loomingut ja muud, aga mina tahan audio striime salvestada! Kõik teised saavad, aga Vista ei lase mul... Ptüi! Häbiväärne. Tulemuseks on see, et ma ei saagi head mussi omale ei plaadile ega telefonile ja pean edasi sinutorus nilbitsema. Karmid ajad, pole midagi öelda.
***
Go Arsenal, Go Arsenal!
Ma tean, ma olen varajane. Valmistun juba homseks...
.
No comments:
Post a Comment