Nitševo nje panimaju!

Pühapäeval sai ära tehtud see, mis laupäeval viham tõttu tegemata jäi. Ehk siis Paldiski. Või kuidas iganes seda peaks vene tähtedega kirjutama, sest pigem oli ikka selles võtmes asula. Poes igatahes Katri ajas asju vene keeles. Minu käest pärast pikka pingutamist suudeti ikka küsida "kjaks kroni onn?". No oli, oli... isegi aru sain, mis värk oli.

Aga samas, funktsionaalne keeleoskus on olemas. Ropendada oskan ja siis veel ehk mõned sõnad pealekauba.

***

Muidu oli väga mõnna. Või noh, esialgu vähemalt ja pärast ka. Vahepeal läks raskeks, aga see oli puhta enda süü. Aga seni, kuni jalad veel trampimisest väsinud polnud, tuul ka kõrvu küljest polnud puhunud ja - mis peamine - piinav nälg ei väljendunud kõrvulukustavas kõhukorinas, oli täitsa tore nautida merd ja panka. Ja lilli ja liblikaid. Ja seda lugematut hulka autosid, mis Paldiski sadamas seisab, oodates edasisist transporti. Erinevat karva ja tüüpi Suzukid, Opelid, Mazdad, Toyotod nii kaugele kui silm ulatab platsil ilusti kõrvuti - tõeline autopede unistus!



















Kui aga umbes nelja tunni pikkuselt loodusretkelt uuesti linna tagasi jõudsime, sattus esimene ette jäänud pood räige rünnaku alla. Suure näljaga tundusid isegi kuivanud juustusaiakesed päris söödavad ja pool liitrit jäätist läks ka nagu niuhti. Aga olgem ausad, lõpuks rongijaama pingil (koos kohalike õllesõpradega romantikat tehes) näkku topitud juustusnäkid olid juba tiba liiast. Kohe päris täis oli kõht aktsiooni lõpuks.

Ja siis sai sõita meeldivalt sokijuustu-okse-higihaisuses rongis poolteist tundi tagasi Tallinna :) Perfecto!

***

Nitševo nje panimaju, a mnje pohhui, ja pingvin i zaftra morje paidu!
.