Ehk siis tähistasime Katriga suurejooneliselt Euroopa Päeva. Käisime kõigis avatud saatkondades ja noppisime oma "Euroopa passi" templeid, et ikka võita seda lubatud 15 000 kroonist reisi. Bring it on! Ma sebisin läbi 11 asupaika ja sain korralikult märjaks, nii et pisikese reisi olen ma küll ära teeninud.
Igatahes oli tore. Sai suure kotitäie kõikvõimalikku kraami - buklette, kaarte, CD-isid, rinnamärke, terve portsu pastakaid, magnetiga järjehoidja, kalendreid... you name it!
Ja süüa sai ka loomulikult :) Parima menüü auhinna võitis Rootsi saatkond (lihapallid, heeringas ja kartul, kaneelikuklid, mustikasupp!), kuid sellele järgnes tihedalt Tšehhi (lihapirukad, singipirukad, mahl - Pilsner oli ka laual, aga kuidagi ebaväärikas tundus pudelit lahti korkima hakata). Lätlased jagasid sladejumsi, aga sellest vahvam oli mustsõstra smuuti (näpp püsti - väga mõnna oli) ning ega Portugali mahlal ka miskit viga polnud. Kommi sai ka veel mõnest kohast ja sakslased jagasid ka soolaseid kringleid, aga need olid kohe nii soolased, et sundisid agaralt Portugali saatkonnas mahla peale limpsima. Juua ju sakslased ei pakkunud - või siis vähemalt mitte tasuta; õlle ja veini eest oleks pidanud maksma...
Nüüd tuleb jääda ootama oma erinevate viktoriinide eest võidetud auhindu :P Või noh, midagi võiks ju saada, sest neid ankeete sai täidetud ikka kõikvõimalikke.
***
Loomulikult oleks võinud 9. maid tähistada ka teisiti. Kui me umbes 12 paiku Tõnismäelt mööda läksime, siis torkisid vaid üksikud inimesed nelke haljasalasse, aga kui uskuda lehti, siis olevat hiljem saanu ikka tsirkust ka. Ja Punaarmee vormis inimesi nägime lehvimas linnas hiljem ringi. Kusjuures mitte veterane ega penskareid, vaid noori mehi ja kohati lapsi. Keegi peaks neile vist meelde tuletama, et II maailmasõda lõppes 64 aastat tagasi...
Küll aga vahtis üks mees bussipeatuses mind nagu kõige vingemat vana natsi. Muidugi, mul oli muuhulgas ka jope küljes Saksa saatkonnast saadud märk, kus peal olid koos Eesti ja Saksa lipp. Eks selline asi äratab ikka kahtlusi tõsisemas skinhead'luses ja vihas kõigi vastu.
***
Nüüd on aga paras kutupiilu peal. Jalad on väsinud, tunne on kergelt läbilirtsunud ja uni on ka. Nii et planeeritud on varajane õhtu.
Tere, padi! Siit saabub minu pea!
.
No comments:
Post a Comment