Või noh, uudised ja uudised... Aga igal juhul vähemalt nädal aega vanad. Sest umbes alates eelmisest laupäevast kavatsesin ma natuke olulisi asju kirjutada. Või siis mitte nii olulisi. Aga igatahes kirjutada. Nagu juuresolevast blogist näha, siis nii kaugele ma igatahes ei jõudnud. Ja enam ei mäletagi täpselt, mida ma kirjutada tahtsin. Aga telefoni olid alles jäänud mõned valgustkartvad ja mõned mitte nii valgustkartvad pildid. Nii et virutame aga kompra internetiavarustesse üles - parem hilja kui mitte kunagi :P
***
Sai ennast rannas päikesele ja inimestele näitamas käidud. Fototõestus on ka olemas. Kuigi Kristel lubas mu maha lüüa, kui ma seda pilti peaks eksponeerima. Nii et ei eksponeeri. Sest elada on hea.
***
Edukat ranna päeva tuli tähistada tervisliku snäkiga. Nii umbes poole arbuusi suuruse snäkiga.
Samas tuleb tunnistada, et Kristel oli minust tugevam - tema lahendas oma pooliku ühe korraga ära, aga mina näksisin veel järgmiselgi päeval.
***
Kui mind üksi koju jäetakse, hakkan mina lõbusaid asju tegema. Ehk siis koristama. Või midagi sellist. Igatahes Selma vara ümberpaigutamine osutus põnevaks. Seda, et tema vana diivani kastis oli üks paar täiesti jumalikke saapaid, avastasin ma juba varem, aga tuli välja, et tal oli tagavarade hulgas ka veel teine paar. Mõlemad on täpselt minu number ja istuvad ideaalselt. Ta ju ei mäleta, et tal on olemas ühed väga coolid veinipunased tibikad ja tigedad helehallid westernid? Right? Ei mäleta ju?
Või vähemalt ei mäleta ta loodetavasti nende saabaste olemasolu kusagil septembri teises pooles, kui saabuvad saapailmad ja mul tekib vastupandamatu soov lahedate valgete buutsidega ringi uhkeldada...
***
Ja ka koristamist tuli tähistada. Tapja-rohelist värvi vanniga :)
Lõhnas niimoodi ürtide järgi, et pärast tuli läbiligunenud murueidetütre tunne peale.
***
Nii et kõigest sellest võib nüüd järelduse teha, et mu elu on ikka masendavalt igava - nädala kõrghetked on roheline vann ja arbuus ning lisaks kõigele meenutan ma neid veel nädal hiljemgi helge sõnaga :D
:)
***
Sai ennast rannas päikesele ja inimestele näitamas käidud. Fototõestus on ka olemas. Kuigi Kristel lubas mu maha lüüa, kui ma seda pilti peaks eksponeerima. Nii et ei eksponeeri. Sest elada on hea.
***
Edukat ranna päeva tuli tähistada tervisliku snäkiga. Nii umbes poole arbuusi suuruse snäkiga.
Samas tuleb tunnistada, et Kristel oli minust tugevam - tema lahendas oma pooliku ühe korraga ära, aga mina näksisin veel järgmiselgi päeval.
***
Kui mind üksi koju jäetakse, hakkan mina lõbusaid asju tegema. Ehk siis koristama. Või midagi sellist. Igatahes Selma vara ümberpaigutamine osutus põnevaks. Seda, et tema vana diivani kastis oli üks paar täiesti jumalikke saapaid, avastasin ma juba varem, aga tuli välja, et tal oli tagavarade hulgas ka veel teine paar. Mõlemad on täpselt minu number ja istuvad ideaalselt. Ta ju ei mäleta, et tal on olemas ühed väga coolid veinipunased tibikad ja tigedad helehallid westernid? Right? Ei mäleta ju?
Või vähemalt ei mäleta ta loodetavasti nende saabaste olemasolu kusagil septembri teises pooles, kui saabuvad saapailmad ja mul tekib vastupandamatu soov lahedate valgete buutsidega ringi uhkeldada...
***
Ja ka koristamist tuli tähistada. Tapja-rohelist värvi vanniga :)
Lõhnas niimoodi ürtide järgi, et pärast tuli läbiligunenud murueidetütre tunne peale.
***
Nii et kõigest sellest võib nüüd järelduse teha, et mu elu on ikka masendavalt igava - nädala kõrghetked on roheline vann ja arbuus ning lisaks kõigele meenutan ma neid veel nädal hiljemgi helge sõnaga :D
:)
1 comment:
heheheheee, kui sa veel elad, siis 'täh postituse eest. tegi tavalise esmaspäeva sihukeseks natuke l6busaks kohe :D
aga ma siis nüüd tean, et sinuga ei tasu randa minna ja kohe kindlasti mitte siis topless päevitada :D tark 6pib ikka teiste vigadest, aitäh, Kristel ;)
Kallid,
keskeuroopa grillkanalt :)
Post a Comment