2009/12/23

Ohsaissaristike

Mõnede asjadega on juba kord nii, et parem kui neid ei koge. Aga mingil põhjusel astun ma ikka sellesse ämbrisse.

Meil oli eile tööl nii-öelda jõululõuna, aga üks 70+ vanuses on oli meid kutsunud külla, nii et me siis pidasime seda jõululõunat seal. Ma küll mõnes mõttes suveüritusel sain aimu, mida tähendab tööpralle, aga poole aastaga unustab. Ja siis veel mõtled, et süüa saab ja kui on väike seltskond, siis pole hull….

Nakaaaaa! Onul oli valmistatud selline eeskava. Asi lagas mingi pildiprogrammiga (haigutasin omaette nurgas selle ajal), siis oli „humoorikas” slaidiprogramm (kiskus juba natuke piinlikuks – oleks tahtnud naerda, aga ei tohi ju) ja siis kohustuslikud kõned.

Ma mõtlesin, et nüüd on tseremooniaga korras – puugin kõhu täis, võtan klaasi veini ja hõljun hanges kodupoole. Looda sa! Onu oli lubanud, et ta teeb meile krambambulit (mingi vana tudengite kahtlane alkojook) – selleks oli loomulikult vaja laulda sinna juurde sobivat laulu ja keset tuba kastrul rummiga põlema pista. Sensatsioon, missugune. Lõpuks jook muidugi maitses nagu hullult magus glögi. Ma vist ei oska ikka hinnata piisavalt…

Ja kui ma nüüd arvasin, et sööme koogi ära ja siis hakkab koju hõljumine, siis endiselt nakaaaa…. Siis tõmbas võõrustaja onu kitarri välja, jagas kõigile laulikud ja tuli südantlõhestavaid ballaade segamini joomalauludega. Ja kõik laulsid! Ma ei teadnud kuhu häbenema minna, nii imelik oli. Kogu mu šokk vist paistis näost välja, sest mõned hakkasid lõpuks mult küsima, kas on väga imelik ja ega ma veel ei põgene paanikas. Peaaegu põgenesin. Õnneks tehti siiski pärast kooki kiire lõpp ja kella 19ks sai tagasi tavalisse maailma.

Oh dsiisas, Kenti uus plaat pole kunagi nii hästi kõlanud, kui sel hetkel, kui ma koju jõudes selle üürgama panin.

***

Ja et eile oli süüa palju, siis täna hommikul sai tööl jälle notsut. Aga kui nüüd keegi juba teatas, et laulaks jõululaule, siis ma otsustavalt lahkusin :D Selliste asjadega nalja ei tehta, saite aru!

***

Nüüd liikluskaosesse seiklema. Kõigepealt tuleks leida marsa, mis viib esivanemate juurde, siis marsa, mis toob tagasi linna, siis natuke meelelahutust (kinud ja muud trallid), siis koju ja siis homme saarele. Kas ma võin palvetada mingit orkaani, mis ei laseks mind enne uut aastat sealt ära tulla? Ma võtaks hea meelega küll pikad pühad…

***

Hääd jõulusiga!

1 comment:

Monika said...

jõulumeeleolu missugune, huh? aitäh kingi eest veelkord, me nüüd pakkisime lahti ka ;) tänud põtradele :D
juhhei, see video asi isegi töötas, nii et võid minu detsembri postitust kiikama minna kui kunagi saarelt tagasi oled :)