Egokunn olla pole alati hea. Vist. Igatahes seedin ma vähehaaval veel endiselt suurtelt juhtidelt reedel saadud teavet, et kõik mu tööalased probleemid on mu enda mure. Või siis täpsemalt tsiteerides: „Aga kui sul on probleem, siis lahenda see. Mina ennast küll vastutavana ei tunne.“ Okei. Hea sõnum. Tõeline pep talk. Sisendab tööindu.
Nüüd ma siis siin mõtlen innukalt, kuidas oma probleeme lahendada ja ainus lahendus, mille ma leidnud olen seni, on pohhuismi kasutamine. Ehk probleemid said alguse sellest, et ma hakkasin esitama küsimusi, kas ikka mõnda asja on vaja teha sellisel kujul, nagu seni ja kas oleks ka mõistlikumat viisi. Ilmselgelt on mõistlikuma viisi leidmine aga ainult minu isiklik küsimus, mis tähendab, et teistel on pohhui. Ehk siis sama hästi võib ka mul olla pohhui. Kokkuvõttes tähendab see seda, et edaspidi teen ma vaid asju, mis on hädavajalikud ning ülejäänud aja sülitan lakke tatirõngaid ja väldin igasugust konstruktiivset mõtlemist.
Eriti lihtsaks teeb viimase see, et minu ülemus teatas, et ta läheb uuele ja paremale töökohale, mis tähendab, et järgnevad kaks kuud, seni kuni ta veel osakonda juhib, ei viitsi ka tema ilmselt konstruktiivset mõtlemist üleliia selle asutuse peale raisata, ehk vähemalt paar kuud ei huvita mitte kedagi, mida ma teen…
***
Natuke tüütu on see olukord muidugi, sest vanas eas olen ma muutunud eneselegi häirivalt väikest viis maailmaparandajaks. Tahan, et asjad toimiksid õiglaselt ja inimesed teeksid mõistlikke asju, kui neile juba nende asjade tegemise eest makstakse. Ja tahan, et jääkarud välja ei sureks ja macho-mehed oma nais surnuks ei peksaks ja et taevas oleks sinisem ja muru rohelisem… Kui planeeritud pohhuisimi rakendamine ei toimi, siis võib sarnase arengu jätkudes näha mind varsti Greenpeace’i laeval või barrikaadidel koos feministidega rinnahoidjaid põletamas.
Kui viimast vist ma ei teeks. Toiduga võib mängida, aga riietega mitte!
***
Ja üleüldse on mul olnud raske nädalavahetus. Minu suur iidol ja eeskuju siin elus Arsene Wenger kipub ka osutuma keskmiseks hoorapurikaks, kui arvestada Briti meedia väiteid, et ta on pannud nii vasakule kui paremale. Arsene ise muidugi ei kommenteeri.
Humoorikas oleks, kui ta kasutaks oma lemmiklauset, mida ta tavaliselt viskab näljastele ajakirjanikele ette siis, kui mõni Arsenali mängija on platsil sigatsenud ja teda on vaja kaitsta. Antud juhul sobiks ju päris hästi:
- I did not see the incident!
***
Aga pole hullu. Arsenest paremaid rubriike koguvad ikka teised sellid.
Kuigi antud juhul on tekst vist natuke eksitav. Kui nimetada „Kokaiini- ja seksiorgiaks“ üritust, kus Andy Carroll müras ühe (!) naisega, kes omas kokaiini, siis on tegu suhteliselt niru orgiaga…
No comments:
Post a Comment