Catch up....

Nii... püüame olukorda parandada. Mul ja blogil oli lühike kuid valus lahutus. Mina ei viitsinud temaga lihtsalt tegeleda ja leidsin endale muud seltsi. Blogi poetas paar pisarat ja kannatas välja, kuid tiris mu nüüd tagasi ja sundis üles tunnistama kõik vahepeal tehtud patud.

Alustame siis algusest...

25. okt, neljapäev

Hommik... äratus... töö (sai seda vist ikka natuke tehtud)... koju... tudule...

26. okt, reede

Äratus... tööle... U17 jalka (külm, igav, külm, Tallinna mitte tundev autojuht)... töö... poodi... koju... natuke vedelemist... Coldrex... uni...

Päeva tsitaat:
"Oota, kas ma elan siin?"
Autot juhtiv töökaaslane kolis hiljuti Tallinnasse ja ei tunne linna eriti. Seetõttu sai autoga natuke valesse kohta pööratud ja järsku saabus eelmainitud hüüatus. On arusaadav, et linna ei tunne, aga oma elukoha võiks ikkagi ära tunda - kuigi hüüatus siiski ei saabunud tema elukoha juures.

27. okt, laupäev

Hommik... pea valutas ja niru oli olla. Eelmise päeva poeskäik ei andnud siiski põhiasju, nii et 10.30 oli juba peaaegu hädavajalik minna tuua leiba ja piima. Saastamarket suutis mind taas üllatada - mina ostan traditsioonilisi toiduaineid ja kõik teised (absoluutselt kõik teised!!!!) ostavad õlut ja viina. Nice...
Siis sai ülejäänud päev vaadatud suusatamist ja arvutit, kuni umbes 19 tekkis tunne, et silmad panid pange ja pea valutad taas. Varajane tuttukeeramine...

28. okt, pühapäev

Üks silm tuleb lahti, väljas on jõle valge.... see sunnib teise silma ka avali. Ikkagi on kahtlaselt valge. Kell on 11.20.... mõnna!!! Tubli 15 tundi magamist järjest, kusjuures hea polnud ikka olla. Üks Coldrex kohe sisse ja siis saabus segadus - kas mingit kella keeramise värki äkki ei olnud öösel??? Ilmselt siis oli, aga null teadmine sellest, kummale poole. Teeme telku lahti, äkki keegi näitab kusagil, mis kell on... nope... Arvuti - vähemalt see keerab ise kella ja päästis mu suuremast tragöödiast. Natuke akrobaatikat kõigi kelladega korteris ja sai jälle enam vähem järje peale.
Siis natuke telkut/võileibu/teed/kohvi/kakaod. Ja siis päeva suursündmus - arvuti lahti, Rootsi raadio hääl netist jooksma ja sebivate pallikeste, kes peaks kujutama jalgpallureid, pilt ekraanile. Jäin siis ootama meistritiitlit Djurgårdenile. Resultaat - hale kaotus tabeli viimasele, sitt mäng ja kolmas koht. Aus ülestunnistus oleks, et poetasin isegi paar pisarat... ma oli võidu tähistamiseks ju isegi mannavahtu (paki varianti, ise ei oska) teinud. Aga polnudki midagi tähistada.



Kui end natuke kogusin, siis dushshi alla ja raamatut lugema ja tudule...

29. okt, esmaspäev

Ikka veel raske kaotusest toibuda... Töö nõuab oma ja kohustuslik programm sai tehtud. Veidi rõõmu valmistas,et Fantasys kulutatud 8 punkti üleminekutele läks enam-vähem õigesse kohta. Koju... Sügav kaevamine külmkapis ja viimane laks neli päeva vana toitu. Ei maitsenudki enam nii hästi. Kommid päästsid natuke... Telkuprogramm (Ugly Betty - funnnni).... Peapesu... Raamat... Tudule

30. okt, teisipäev

Äratus... natuke tavalisest hiljem aga natuke tavalisest raskem. Kahtlane. Tööle, aga midagi väga palju teha polnudki - nipet täpet nikerdamist. Tavalisest varem koju... Täitsa mõnna... Nüüd meeldiv kodune vegetatsioon telku taustal. Mugav ja igav elu, aga praegu täitsa sobib. Vähemalt täna... :P