See Balkani värk on jäänud küll nüüd venima, nii et lahendame lõpuks valutult ja kiiresti ära...
19. august – Mostar
Imeilus linn imeilusa loodusega. Kontrastiks kõrvale nii ehedalt veel kõik see, mis kümne aasta tagusest sõjast alles on jäänud. Või pigem see, mis pole alles jäänud. On pisut varemes maju, ahervaremes maju ja neid, kust kaks esimest korrust on alt ära pühitud ja vaid paar müüri püsti, aga kolmandal on pakettaknad ees ja elu käib. Kuidagi tuleb ju edasi minna...
Kena sild on taas üles ehitatud ja kortermaju reneoveerib Euroliit – tõeliselt ilusad villad seisavad aga räämas, sest kohalikel pole nende kordategemiseks raha ja suurt ühepereelamut ei toeta ju miski abi ka. Ja igal teisel majal on küljes silt, et sinna ei tasu astuda – variseb või lendab õhku... Sutsu kõhe. Aga samas minu militaar-morbiidsele meelele väga sobiv.
***
Absoluutselt parimad saiakesed – sõna pekara (pagaripood) on igavesest igavesti kritseldatud minu helgeimatesse unistustesse.
20. august – Dubrovnik
Vot seal oleks ma võimeline rannikul paar nädalat lihtsalt lamavat ha suplevat turisti ka tegema. Vabalt. Ui-ui kui ilus kohe.
Turiste on ka muidugi oksendamiseni. Iga nurga peal on mõni itaallane, kes podiseb „ekskuusi-ekskuusi“. No mis iganes. Aga kui kunagi on tarvis romantikat teha, siis sinna Dubrovnikusse tasub minna. Vinged restoranid, ilus linn, mõnnad hotellid ja selline rannik ja meri, et võtab hinge kinni.
21. august – Split
Lonly Planet väitis, et on räigelt inetu linn, kui Rooma aegne keskus välja arvata. Rooma aegne keskus oli täpselt selline, nagu võis ette kujutada, aga ma küll ei saa aru, mille poolest see linn siis muidu oli nii inetu? Mulle küll meeldivad lõputud palmidega promenaadid ja suured jahisadamad. Ok, elamurajoonid on umbes nagu Ida-Berliin, aga so what? Ma olen Ida-Euroopast, minul selliste asjadega häda pole...
22.-23. august – Zagreb
Klassikaline Kesk-Euroopa suurlinn. Selline kena Austria-Ungari impeeriumi pärand – laiad tänavad, suured hoone, suured pargid, kõrgete tornidega kirikud ja oi-oi kui vinge trammivõrgustik, kus saab päev läbi nina vastu klaasi sõita ja kogu linna läbi tiirutada.
***
Zagrebis nägime ära ka emo’de ja meisnstriimide kakluse. Kui reede õhtul rahvas keskväljakul kogunes, siis alguses panid emo-kutid mingite kantide eest jooks ja nurga taga läks andmiseks. Natukese aja pärast lidusid emo-tšikid järgi ja tundus, et tegid meinstriim kantidel nii tuule alla, et anna olla.
No comments:
Post a Comment