Mul hakkab nüüd ikka juba kohe päriselt koppa ette viskama see töö asi. Kui varem oli ikka aeg rahulikult kõik asjad ära teha, siis nüüd ei jää enam aega isegi mitte lehti lugeda töö juures. No palun, ma ei ole programmeeritud tegema 9st 17.30ni viis päeva nädalas tööd ja sinna vahele õhtud kodus ka veel. Õigupoolest oli eile üldse üle pika aja esimene päev, kus ma töölt välja astudes lõpetasid täielikult igasuguse töö tegemise ka. Ja mis siis kõige selle pungestamise point on - mina teen loo valmis (ajakirjas on see 16 lk !!!!!!) umbes päevaga, keeletoimetajatel kulub selle lugemiseks ikkagi rohkem, kui mul kokku kirjutamiseks. Kuskil on pisike loogika viga, aga mis seal siis ikka... Aga enam ei kavatse ma küll vaikselt istuda ja lasta neil teatada, et küll me oleme pahad, jätame kõik oma asjad viimasele hetkele!
Ja keegi võiks ikka natuke rohkem leboaega tööaja sisse kavandada. Ma saan aru, et Darwini arvates tegi töö ahvist inimese, aga mulle hakkab tunduma, et see protsess võib ka vastupidiseks pöörduda ja siis ei võta enam mitte sadu tuhandeid aastaid, vaid ikka käib kohe paari kuuga...
***
Tööloomastumise käigus on jäänud ära loomulikult igasugused reismuljed ja pildiallkirjad. Aga ma panin Orkutisse pilte - koos selgitustega :P Pluss seal on mõned Katri tehtud fotod ka, nii et veel rohkem mind ( ego.ee peab ju kuskil ka ruumi saama).
***
Katrist rääkides... Tšikk on ülbeks läinud - marssis lihtsalt juuksurisse ja lasi endale poisipea teha! Just-just, me räägime sellest tüübist, kes elu aeg on juukseid ainult piiramas käinud. Aga päris raju näeb välja igatahes!
***
Nüüd lähen toon veel ühe tassi kohvi ja teen mõned ripakil asjad ära. Ja kui nädalavahetusel lõpuks end põhjalikult laibaks laiselnud olen, siis teen selle reisimuljete asja ka võib-olla (ma rõhutan sõna VÕIB-OLLA) ära. Aga enne kui midagi teha, on vaja veidi kohvi lakkuda. Või nagu meie telekanali pool-legendaarne režissöör Artur ütleb: "Elu pole mingi mee lakkumine. Vahel on see lausa lihtsalt lakkumine!"
No comments:
Post a Comment