Tagasi nõukasse

Kui ma arvasin, et Bukaresti lennujaam jättis mulle erinevatel põhjustel kustumatu mulje, siis võiks öelda, et Skopje trumpas selle peaaegu üle. Ja asi pole isegi mitte hoones - majana nägi see isegi parem välja, aga sürri oli see-eest kohe topelt.

Alustuseks tuli lihtsalt trampida umbes läbi poole lennuvälja (ja ma mõtlen sõna otseses mõttes välja) terminali, kus kohe asuti passikontrolliga tegelema. Et välismaalaste ja kohalike jaoks olid erinevad järjekorrad, sai välismaalaste saba ikka rõõmsalt passida. ja kui siis jõudsime terminali, kust oleks pidanud pagasi kätte saama, avanes sürr vaatepilt. Kõik välismaalased olid moodustanud ringi pagasilindi juurde (nagu loogiline oleks) ja kohalikud trampisid otse kadunud asjade kassa juurde järjekorda. Umbes sellise näoga, et "kes see lollakas asju lindilt ootab?". Ja loomulikult oli neil õigus....

Sest mitte ühtegi kotti ei tulnud. KOGU lennuki pagas oli puudu. Kui tavaliselt saadetakse mõni kott valesse kohat, siis nüüd oli keegi teinud veel põnevamaid tšiki-brikisid. Umbes 1,5 tundi hiljem olime nii targad, et pagas ehk kunagi tuleb. Ehk siis minul pole hambaharja ega ühtegi riideeset, käsipallurid aga ei saa ei trenni ega halvemal juhul ka mängule, sest mitte muffigi pole. Nii et minu esialgne tunne, et see reis imeb, osutus tõeseks.

Aga hotell.... Oi, see on imeeksemplar. Ma kujutan, et kunagi aastal 1965 oli see sitaks modernne ehitis, aga praeguseks on ta pisut alla käinud. Oma roll selles võib olla ka sellele, et sittagi pole aastakümneid ilmselt muudetud. Ok, wifi on kogu majas, aga see on ka ainus kaasaja tunnusmärk. Aknast puhub tuult nii, et toas on torm. Kardinates on augud. Pelleripott on tumesinine ja kui püüda vett tõmmata, tõuseb nupu küljes kaasa ka kogu loputuskast. Vannitoa põrandale pandud jalamatt on mõnusalt mudane. Elekter käib aeg-ajalt ära. Ja ukse küljes seespool on silt, et toas olles pane oma turvalisuse huvides riiv kinni. Ausalt öeldes tekitab see tahtmise sööma minnes ka arvuti ja fotokas kaasa lohistada...

Ja söögist rääkides. Kui ma muidu jumaldan Balkani kööki, siis selle hotelli kokkadest on kõik anded möödaläinud. Eelroaks miski veider ollus, mis pidi ilmselt olema supp. Ainus tuvastatav komponent oli õli. Siis mingi kuivad kapsas koos krääbatanud tomatiga. Ja siis praad, mille juures friikad (või siis lihtsalt kuuendat korda üles soendatud kuivanud kartulid) ja mingi liha - seda oli nii vägistatud, et ma ei saanud arugi, kas see on loom või lind. ja magustoiduks oli minu elu kõige ilgem rullbiskviit.

Aga vaatame asja positiivselt. Osades tubades on ka nii külm, et eesti poisid külmuvad ära. Mul on vähemalt soe. Ja lisaks sellele on osad käsipallurid ootamatult muhedad :P

Edasi saab see asi ainult paremaks minna!

.