Suvi, seda on kohe seljast tunda. Kui jaanipäevane päikese võtmine tähendas seda, et õlad oli valusad veel mitu päeva, siis nädalavahetus pakkus huvitavamaid elamusi. Selg ei valuta, ei sügele ei midagi, lihtsalt sutsu kõrbe on, aga ei midagi häirivat. Küll on aga pisikesed villid kohal, nii et küll ma varsti nahka ka hakkan ajama. Mõnna.
Aga aus vastu on ka see, et ega ma tegelikult päikest ei võtnud üldse pühapäeval. Vähemalt mitte seljale. Küll sa lillepeenart rohitud tagumik päikse suunas upakil. Aga see pole ju ometigi päevitamine, nii et siis pole päevituskreemi ka vaja… Kõrgem loogika on selle asja nimi.
***
Ja nüüd saabub selle kuu (või koguni järgneva mitme aasta) meditsiinisoovitus: ärge sattuge pärast septembrikuu algust Mustamäe haigla sisekliinikusse!
Sest ma ei usu, et ükski terve või ka haige inimene tahaks resident doktor Kalju karmide käbarate alla sattuda.
***
Nüüd diivanit ostma. Või siis annan vähemalt Askole/Sotkale võimaluse ennast mööblipoena tõestada. Ja kui sealt ka midagi ilusat-nummimummit ei leia, siis homme ostan esimese ettejuhtuva kollu, mis kannika alla ei karju ära. Isegi kui see peaks olema potisinine roosade roosidega.
:)
No comments:
Post a Comment