Teiste kallal ilkumine kipub ikka kurjalt kätte maksma. Eile nägin lehtedes uudiste pealkirju ja pilte sellest, kuidas rahvas seisis järjekorras, et hankida eurokotikesi.
Ja mida ma täna tegin? Seisin loomulikult järjekorras ja hankisin eurokotikesi. Koos pensionäridega. Koos ainult pensionäridega. Mina saan enda vabanduseks öelda, et tegelesin kotikeste hankimisega vaid käsukorras ja näitasin sellega üles oma suurt altruismi ning võimet taluda piinasid teiste nimel. Aga mida kõik need ülejäänud inimesed nende euromüntidega teevad? Rebivad kodus oma 5 kotikest lahti ja libistavad tuhandet krooni ühest peost teise? Kohe kuidagi ei kannata selle libistamisega veel kuu aega oodata? Soov juba praegu vigisema hakata selle üle, kui raskeks rahakotid muutvad, on nii suur? Ja ärge tulge mulle ütlema, et kõik Eesti pensionärid on numismaatikud!
4 comments:
mine ja osta entschädigung-jäätist! :)
minu roostes saksa keele oskused nõudsid nüüd selle peale google translate'i, aga jah.... Üldiselt oli see lisatasu preeemia nüüd küll liiast, aga loomulikult suuuuuuuuur aitäh *häbenen natuke*
kahjuhüvitus ja esimesed protsendid, nagu meil plaanis oli. meil, kellel meil suurt aimu ärist pole, teeme isekeskis midagi rahaks :D
Ohmygooossh! Mis business siin käib!!?
Post a Comment