Käsi karabab hommiku esimese liigutusena pärast arvuti avamist rahakoti järele, et õngitseda sellest internetipanga paroolikart. Et tegu pole enam väga varase enne-kukke-ja-koitu hommikuga, siis pole samm väga põhjendamatu. Kui 20. märtsil lubati raha, siis tuleb ju kusagil 10 paiku ikka seis üle kontrollida. Hea loomulikult, et lootused pole üleliia kõrgele kruvitud, sest iseenesest mõistetavalt pole rahalaevuke veel maabunud. Varasematele kogemustele tuginedes kaldun ma pigem kahtlustama, et laevuke läks ammu põhja ja ei jõua iialgi minu pangakonto lähedussegi mitte. Aga inimene ju ikka igatseb parimat... Ehk siis andke minu väljateenitud raha siia või muidu lähen ma ikka kohe päris tigedaks!!!!
***
Eile sai korra ka uusi võimalike rahalaevukesi otsimas käidud, ehk siis tööintervjuul. Ütleme nii, et erilist entusiasmi ei tekitanud seepärast, et esiteks pole ots ju veel minu ja teiseks ei ole tegu väga erutava otsaga. Aga mis seal ikka... Karmid ajad nõuavad karme samme ja praegu pole vahet, mis tööga tegu, ma võtaks hea meelega, sest vaja on nii tegevust, kuhu energia suunata, kui ka raha.
Igatahes tahtsid nad mõne mu ülemuse-kaastöötaja telefoninumbrit, et ka natuke vestelda. Kuna kõige kõrgem juht on Ameerikas puhkamas, andsin tegevtoimetaja numbri :D Tema on meil ikka ju see kõige adekvaatsem tüüp, kellega vestelda. Kui tegevtoimetajale endale teatasin, et talle äkki helistatakse, siis lubas ta kogu oma fantaasia käiku lasta, mis puutub minu iseloomustamisse. Samas ma ei usu ta ähvardusi! Kuigi ta väidab vastupidist, on ta tegelikult hea inimene.
***
Üleüldse peaks kiiresti leidma endale mingit praktilist rakendust, sest päevasel ajal linna peal ringi jõlkumine lõppeb viimasel ajal üha sagedamini puhtakujulise šokiga. See oli varem teada, et kodus istuvad vaid penskarid ja veidrikud, aga ma olen avastanud, et kusagil ajavahemikus 11.30-14.00 liigub linnas ikka eranditult vaid taune. Jääb mulje, et kõik pisut kiiksuga tüübid on sel ajal oma urust välja pugenud...
Üks konkreetne näide. Läksin mina kolmapäeval pisut enne kahte välja, et sõita kesklinna. Bussipeatus oli rahvast hullu moodi täis. Kontingent - penskarid, pompsikud ja koolilapsed. Ja 90% neist olid käes taarakotid. See oli ikka õigupoolest üsna rõve vaatepilt. Mina igatahes selle nr 6 trolli peale ei läinud, kuhu ronisid ka umbes 25 taaralaadungiga inimest. Võtsin pisut vähem taaralembese nr 16 bussi. Aga point jääb mulle selgusetuks - miks kurat on tarvis selle taaraga mööda linna ringi sõita, kui täiesti töökorras automaat on ka siin samas saastamarketi nurga taga? See ei ole ju nii, et mõnes kohas saab taara eest paremat hinda. Stiilis, et saastamarketis saad kroonise pudeli eest krooni, aga rocca al mares 1.05, või midagi...
Aga tuleb vist trende jälgima hakata. Kui mul ka kunagi nälg käes on ja ma tahan oma umbes viit rõdul seisvat pudeli ära viia, siis sõidan raudselt kohe kesklinna. Või läheks äkki lasnakale?
Ja äkki peaks üldse rohkem taarat tootma hakkama - oleks elu kohe põnevam, kui saaks mööda linna taarat ringi vedada!
*
No comments:
Post a Comment