Tšill....

Kristel läks päikest ja suve otsima. Või noh, ta kujutab seda endale ette. Sest kuidagi tuleb suguvõsa kokkutulekut pärapõrgus endale õigustada. Ja tema, naiivse, õigustus oli, et ta hakkab homme seal päikest võtma ja äkki õnnestub ujumaski käia. Palju õnne! Ehk leiab siis äikesevihma vahele ka mõne päiksekiire.

Mina kavatsen igatahes teki üle pea tõmmata, mitte sittagi teha ja lihtsalt vegeteerida. Ja olla sellega hullult rahul... Ja kui aega üle jääb, siis vaadata vihmasadu ja päikeseotsija üle irvitada :D

***

Et homme oleks hea vegeteerida, tegin endal juba täna olemise sigaheaks. Või mida arvata sellest, et ma tegin süüa? Roheline spargel ja kanafilee juustuga, ah?



Muidugi roheline spargel on Eestis selline ilmaime, et anna olla. Stockmannist otsisin, Kaubamajast otsisin, Selverist otsisin, Prismast küsisin (mind vaadati nagu ma oleks ufo ja küsiksin teise ufo kohta). Ja lõpuks ledsin ise - Kristiine keskuse sügavkülmutatud juurikate letist. Kaks kotikest oli. Ühe tõin ära. Hää on! :)

***

Nii vähe ongi vaja, et mul hea oleks!
.