Viimase aja tõeline trend on ise kodus leiava küpsetamine. Kõik küpsetavad. Kes rosinatega, kes pähklitega, kes kuivatatud-ei-tea millega. Ja kõik kiidavad. Kuidas see maitseb paremini, kui poest ostetud leiba ja kuidas pärast küpsetamist on tuba head lõhna täidis ja bla-bla-bla.
Täna oli tööl kohvilauale jälle maandunud pätsike isetehtut. Ja siis läks lahti! Kes kui kaua küpsetab, kas segab käsitsi, puulusika või miksriga. Kui palju panna vett. Mis sorti suhkrut. Kaua kääritada. Mida iganes veel. Ja siis see põhiline, et kes kellele juuretist annab ja millal keegi endale ka tükikese võiks saada.
Ma pole ikka niiiiiiiii out of place ammu tundnud. Ma tean, et ma ei haaku suurema osaga teemadest siin, aga see oli ikka tõesti veider. Kõik õnnest segastena leivahüsteerias ja tahtmist täis küpsetada. Mina küll ei taha. Kohe päriselt ei taha. Ja kui nüüd tõeliselt aus olla, siis minule väga ei läinud maitse poolest ka peale.
Aga seda viimast ma igaks juhuks ei öelnud…
:)
No comments:
Post a Comment