Neljapäevane plaan B oli selline hea ja halva stsenaariumi vahepealne ettevõtmine. Viisakas õlle toidu kõrvale ja siis natuke kokteile. Ja sügavad filosoofilised arutelud, või midagi. Igatahes oli resultaat see, et nüüd on kogu maailm jälle paika pandud. Esmane järeldus on ikkagi see, et kõik ülejäänud inimesed on rumalad ja tropid ja mina üks väheseid lillekesi keset pasamerd :)
Ja konjak ei tulnudki mängu. Viisakad inimesed tellivad baarist, mitte ei võta oma pudelit kaasa. Ja maksavad kordi rohkem. Kõige kurvem nende kokside juures oli see, et ei saanud bussi peale minekuks isegi sooja kontidesse. Järelikult sai ikka liiga vähe joodud.
Poole ühe ajal öösel sai tuttu ja täna hommikul helises telefon isegi äratuse märgiks, mis on juba märkimisväärne progress. Ja tööl sai isegi tööd tehtud natuke, mis on ka progress. Kuigi ma pole kindel, kas töö tegemine viis edasi või tagasi. Asjade persse keeramine tööd tehes ei ole alati edu alus. Aga eks see selgub juba hiljem.
***
Neljapäevaõhtune Tallinn valmistas mulle pisukese pettumuse. Ma ei tea, kas asi on masus või oli see Tartu fenomen, et neljapäeviti oli seal nädala vingeim möll, aga eile oli linn täiesti tühi. Tänavatel polnud kedagi, pubis polnud kedagi, von Krahlis oli ainult kaks paari teejoojaid. Töötajaid oli lõbustuslokaalides rohkem, kui kliente. Funi tase oli madal, ühesõnaga.
***
Kristel kavatseb salakavalalt mind enne ise Kesk-Euroopasse pagemist laostada. Mingil X hetkel tuli tema, šoppamise vägivaldne vaenlane, jutuga, et nägi Seppäläs lahedaid läikivaid retuuse. Mina, läikiva-retuusi-pede, tormasin loomulikult neid otsima. Retuuse ei leidnud, aga see-eest leidsin ülimalt laheda pusa.
Täna saatis Kristel mind poodi kohukesi tooma. Kohukestele lähenesin ma läbi kaubamaja ja seal kisas reklaam, et muusikaosakonnas on soodukas. No siis ma pidin ju sealt läbi kepsutama ja kaks 99 kroonist Kings of Leoni plaati kaasa krapsama. Ja teel alla pidin ma loomulikult kulinapoest läbi astuma, sest seal olid paljud asjad poole hinnaga. Ja siis tuli sealt ka kaasa komplekt käevõrusid, kaks kaelakeed ja sõrmus. Lohutus on vähemalt see, et mõlemat kaelakeed olin ma juba mitu kuud nillinud, aga ei raatsinud täishinnaga osta... Ja nüüd on vähemalt mul rohkem kulinaid. Mille jaoks on suuremat karpi vaja :D
***
Lisaks ostuhulluse soodustamisele on Kristel lahkumise eel otsustanud jagada oma fantastilisemaid mõtteterasid. Tänase päeva pärl:
"Ära võta meest, võta hobune!"
No comment!
Ja just käis ta fotokaga vannitoas mind pildistamas, kui ma nägu pesin. Et nägu oli pesugeeli täis, siis ma ei tea, mida ta mu upakil roosas dressis tagumiku taga tegi. Ise nimetas ta seda protsessi maastiku fotografeerimiseks... Eks igaüks tee kunsti oma moodi.
1 comment:
ma vaatan et sul kulinatest puudust pole...neid liiga palju isegi, äkki annad mõned mulle ka? ! :)
Post a Comment