Stseenid ühest argipäevast

Tänase päeva märksõna on imemisterror. Ma kohe tundsin, et täna ei tasu minuga norida, eriti veel lõõtspilliga norimine ei lähe kohe üldse mitte.

Ehk siis teie, kallid naabrid, musitseerite, mina imen. Lihtne. Tõmbasin Selma imurile aga hääled sisse ja tuustisin kogu korteri läbi. Pärast olin ise ka läbi. Neljapäeva õhtud ei ole head imemise päevad. Aga samas. Nüüd on lahendatud mure, et ma oma toas polnud juba kuu aega kasinud ja nädalavahetuse saab ka rahulikult maha magada. Nii et vähemalt kaks kärbest ühe hoobiga. Pluss füüsiline trenn. Teised tõstavad kangi, mina vehin londiga mööda vaipa ringi...

Ja kui imemislõrinaga ühel pool, siis sai muusikaterrorit kallitele naabritele ikka ka tehtud. Kohe nii ülemeelik oli olemine, et ma lausa kaalusin lisaks maki helinupuga mängimisele ka duši all laulmist, aga ma ei tahtnud enda olemist ära rikkuda.