Minu maailmas jagunevad filmid kolmeks - head filmid, viletsad filmid ja need filmid, mis tunduvad head, sest seal mängib mõni kena mees. Eile õhtul oli kava kohaselt plaanis see kolmas.
Sai lihtsalt kunagi kinos käies mingit treilerit nähtud ja tekkis tunne, et seda selli võiks natuke rohkem vaadata küll. Ja kerge romantilise komöödia kannatab välja ka siis, kui tegu pole just filmikunsti tippsaavutusega. Sellistes tingimustes kinno minnes ei ole ootused tavaliselt eriti kõrgel, et mitte hiljem pettuda. Seetõttu ilmselt tähendab ülipositiivne emotsioon kerget filmis ülehindamist, aga sitta kah. "Leap Year" on hea film. Selline on igatahes minu statement.
See on nummi, aga imalalt nummi on ainult umbes viimased 3 minutit, mis on romantilise komöödia puhul ülimalt võimas saavutus. Ja isegi selle imala emotsiooni kustutab poolnilbe Iiri nali, mis on filmi viimaseks repliigiks. Lugu iseenesest on ju tavaline - kontrollifriigist tšikk, tõeline karm ja karvane mees ning vihkamine, millest tuleb suuuuuuuur armastus. Aga seda, et väga diipi kogemust ja tarkust ei saa, kompenseerib selle žanri kohta tavatult hea huumor. Ning eelkõige Matthew Goode karvase ja karmi Iiri mehe rollis.
Dsiisas kraist milline mees!!! (Selle koha peal on hüüumärkide üleekspluateerimine õigustatud.) Varem olin ma teda küll "Match Pointis" näinud, aga seal oli tal väike roll ja inetu ülikond, nii et wow-moment jäi ära, aga selles filmis on ta lausa vastupandamatu. Ma ei mäleta ikka ammu enam filmi, mille ajal ma oleks totakalt kihistanud pidevalt nagu 13aastane. Ja ma polnud üksi. Katri oli umbes sama pöördes. Me iga 3 minuti tagant pidime filmi ajal üksteisele teatama: "Appi, kui kena ta on!" Ja kell 23 saalist välja hõljudes oli tunne, nagu oleks just elu parimalt kohtingult tulnud. Mis siis, et kaaslane oli kinolinal :P
1 comment:
ma ei saa jälle ilust aru...pole ju nii hunk mees?? average... :)
Post a Comment