2010/12/24
2010/12/21
Jõulud - check! Luuser - check!
Mina sain täna kõigi kingitustega igatahes valmis. Või noh, vähemalt poest ära toodud. Pakkimine on teine teema - kui see üldse teemaks saab.
Kuigi oma tavalist graafikut ma juba edastan selgelt ja olen selle üle uhke, siis teised suudavad ikka alaväärsuskomplekse tekitada. Umbes nii, et ükskõik kui tubli ma ka poleks, teised on ikka tublimad. Sest kui mina olin tubli ja ostsin täna kõik kingid ära, siis kõik ülejäänud tegelevad ka veel käsitöö ja kokandusega.
Saak töökaaslastel on igatahes kaart, mis on joonistatud ja trükitud joonistuse alusel, spetsiaalselt mulle tehtud piparkook, kodune põdralihakonserv ja pärlikestega tikitud kuuseehe. Ja siis mina lähen ja jagan uhkelt sussishokolaade. Jipikajee.... tõeline aja panustamine. Teine nikerdab kodus koogikest ja mina ostan 20 sekundiga poest shokolaadi. Damn. Jõuluvõitluses jäin ma jälle alla. Aga mis seal ikka - loosing is the natures way to say you suck!
Kuigi oma tavalist graafikut ma juba edastan selgelt ja olen selle üle uhke, siis teised suudavad ikka alaväärsuskomplekse tekitada. Umbes nii, et ükskõik kui tubli ma ka poleks, teised on ikka tublimad. Sest kui mina olin tubli ja ostsin täna kõik kingid ära, siis kõik ülejäänud tegelevad ka veel käsitöö ja kokandusega.
Saak töökaaslastel on igatahes kaart, mis on joonistatud ja trükitud joonistuse alusel, spetsiaalselt mulle tehtud piparkook, kodune põdralihakonserv ja pärlikestega tikitud kuuseehe. Ja siis mina lähen ja jagan uhkelt sussishokolaade. Jipikajee.... tõeline aja panustamine. Teine nikerdab kodus koogikest ja mina ostan 20 sekundiga poest shokolaadi. Damn. Jõuluvõitluses jäin ma jälle alla. Aga mis seal ikka - loosing is the natures way to say you suck!
Karamellid - presented by Marc Jacobs by Marc for Marc Jacobs etc.
Ühtalasi tahan teada anda, et enese saba kergitamisest ei saa kunagi liiga palju saada ning seetõttu töötan ma tänasest alates palavikuliselt isikliku kaubamärgi nime kallal, mis peab vähemalt viiel korral sisaldama mu ees ja perekonnanime ning mille puhul ma olen iseenda tootjaks, tellijaks ja koostööpartneriks.
Sest kui juba stiiliguru Marc Jacobs nii teeb, siis peab see ometigi olema hea idee...
Sest kui juba stiiliguru Marc Jacobs nii teeb, siis peab see ometigi olema hea idee...
All I want for Christmas (or some other time maybe)
Päris jõulu wishlist see nüüd pole, aga ühel hetkel mõned neist asjadest kavatsen ma omandada küll...
Eriti tahaks neid ülemise pildirea kolme kleidikest ja need sandaalid näevad välja nii, et nendes trööberdaks rõõmsalt kogu järgmise suve.
Monki kollu kaisus uinuda oleks ju niiiiiiiiii armas. Ja jäätis maitseks paremini selle musta õnnetu tondi peal lamades. Ja kõik raamatud oleks paremad, kui saaks toetada end selle pruuni õeluskoti najale...
Ja üldiselt, kui kellelgi on kange tahtmine teha mulle nii umbes 100 euro väärtuses kingitust, siis mõni ülalolev isend tooks mulle kohe rõõmupisarad silma. Ausalt ka!
Oligi vist kõik, mida ma maailmale teada anda tahtsin. Mitte et see maailma ilmselt huvitaks, aga kellelegi pean ma ju kuulutama, et on nii palju kauneid asju, mida ma tahaks. Kõike tahaks. Nüüd, kohe, praegu! Tahaks, tahaks, tahaks!
 |
| H&M SS11 |
 |
| Monki |
 |
| Triwa - Fuxy Azura, Orange Revolution, Brazil Dandy, Pinkish Libre |
Oligi vist kõik, mida ma maailmale teada anda tahtsin. Mitte et see maailma ilmselt huvitaks, aga kellelegi pean ma ju kuulutama, et on nii palju kauneid asju, mida ma tahaks. Kõike tahaks. Nüüd, kohe, praegu! Tahaks, tahaks, tahaks!
Felicitación navidad Villarreal (karamell, taaskord)
Jõulutervitus Villareal FC moodi - nummi ja lõbus ühekorraga. Hispaanalsed teavad, mis on good stuff!
2010/12/17
Veel natuke krõbinaid karamellikotist
Meediahuumorit pisut meie lumisesse reedesse. Kuigi skeemi võiks laiendada põhimõtteliselt igale elualale...
2010/12/16
Karamellikompensatsioon
Aasta kõige nunnum reklaam. Raudselt. Ja nunnundusest aru saamiseks pole isegi mitte vaja keelest aru saada, vot nii nunnu on!
2010/12/14
Tuesday, Bloody Tuesday
Viimase vähem kui nädala ajaga on selgeks saanud, et koolitused on saatanast. Kui eelmise neljapäeva üritus Palmses lõppes hanges, siis tänane läks lausa füüsiliste vigastusteni välja.
Neljapäevane lumetorm oli kohati täitsa lõbus.Või noh, ilmselt Ida-Virumaa kolleegid, kes startisid neljapäeva õhtul Palmsest ja jõudsid reede südaööl vastu laupäeva koju, ilmselt nii ei arva. Aga Tallinna poole liikumine oli põnev. Rahvas istus hanges kinni ja linnas lehvisid reklaamid ja muud ekstreemi. Ja reede hommikul tehti labidatega rohkem trenni, kui enamus tüüpe teeb kogu aastaga...
See autode välja kaevamine on muidugi natuke tüütu, kui off-topic'usse kalduda. Kuna kõigil autopededel on vaja ju iga ilmaga oma pannile hääl sisse saada, siis tuleb seda ometigi hommikul aegsasti teha ja nii ärkan ma viimasel ajal iga päeva kella 6 paiku, kui kõik armsad naabrid hakkavad rattaid akna all hanges rullima. Aga mis teha, kõigile tuleb ju jätta nende rõõmud.
Ja noh, hangest sai natuke siiber laupäeval ka, aga see polnud üldse hange süü. Minu enda oma puhta. Või noh, kuna mina kunagi süüdi olla ei saa, siis ütleme, et Kristeli süü. Hakkasin mina siis laupäeva lõunal innukalt meie karupepus asuvasse postikeskusesse Kristeli pakikesele järgi minema. Et sinna lähedale bussiga niikuinii kuigi mõistlikult ei saa, siis mõtlesin päris kogu tee edasi-tagasi jala käia. Kõigepealt hakkas hanges müramisest ilgelt palav. Siis hakkasi saapad hõõruma. Ja kui ma sinna saadana kohta kohale jõudsin, oli kogu ülejäänud Õismäe ka sinna jõudnud ja ma pidin ootama enne jutule saamist 36 (!) järjekorranumbrit - hullem kui Stockmannis Hullude Päevade ajal. Ja kuna postiurgas on väike, tuli oodata väljas ja siis hakkas muidugi külm. Ja kui ma olin volituste ja vuntsidega uimaste onudega ära kakelnud, tuli tagasi hakata vantsima. Siis hakkas jälle palav. Ja saapad hõõrusid veelgi enam. Koju jõudes olid mul villid ja tappev kurnatus. Ehk oma piinade eest olen ma kindlasti mingi kompensatsiooni ära teeninud.
***
Aga enne sai mainitud saadanast olevaid koolitusi ja kehavigastusi. Täna oli meeskonnatöökoolitus. Sihukeses nummis kohvikus, kus olid maalid väljas. Osad maalid olid klaasist stendil. Ja siis arvatakse, et täiskasvanud inimeste meeskonnatöö parandamiseks on hea mängida tormamist sisaldavaid mänge. Mina olen laisk ja loomulikult ei torma. Aga teised tormavad. Kaks armast kolleegi kihutasid loomulikult sellesse klaasstendi sisse. Terve tuba kilde täis. Ja ühe tšiki juuksed ja kukal ja käed ka.
Kuna ma kord juba olen selline tähelepanu-junky, siis mina muidugi püüdsin kogu selle vere pritsimise peale agaralt pilti tasku panna. Yay! Tore koolitus küll. Järgmine kord, kui keegi tuleb mulle midagi meeskonnatööst ja energiaringist rääkima, keeran ma lihtsalt selja ja jalutan minema, sest hästi selline asi lõppeda ei saa.
Neljapäevane lumetorm oli kohati täitsa lõbus.Või noh, ilmselt Ida-Virumaa kolleegid, kes startisid neljapäeva õhtul Palmsest ja jõudsid reede südaööl vastu laupäeva koju, ilmselt nii ei arva. Aga Tallinna poole liikumine oli põnev. Rahvas istus hanges kinni ja linnas lehvisid reklaamid ja muud ekstreemi. Ja reede hommikul tehti labidatega rohkem trenni, kui enamus tüüpe teeb kogu aastaga...
See autode välja kaevamine on muidugi natuke tüütu, kui off-topic'usse kalduda. Kuna kõigil autopededel on vaja ju iga ilmaga oma pannile hääl sisse saada, siis tuleb seda ometigi hommikul aegsasti teha ja nii ärkan ma viimasel ajal iga päeva kella 6 paiku, kui kõik armsad naabrid hakkavad rattaid akna all hanges rullima. Aga mis teha, kõigile tuleb ju jätta nende rõõmud.
Ja noh, hangest sai natuke siiber laupäeval ka, aga see polnud üldse hange süü. Minu enda oma puhta. Või noh, kuna mina kunagi süüdi olla ei saa, siis ütleme, et Kristeli süü. Hakkasin mina siis laupäeva lõunal innukalt meie karupepus asuvasse postikeskusesse Kristeli pakikesele järgi minema. Et sinna lähedale bussiga niikuinii kuigi mõistlikult ei saa, siis mõtlesin päris kogu tee edasi-tagasi jala käia. Kõigepealt hakkas hanges müramisest ilgelt palav. Siis hakkasi saapad hõõruma. Ja kui ma sinna saadana kohta kohale jõudsin, oli kogu ülejäänud Õismäe ka sinna jõudnud ja ma pidin ootama enne jutule saamist 36 (!) järjekorranumbrit - hullem kui Stockmannis Hullude Päevade ajal. Ja kuna postiurgas on väike, tuli oodata väljas ja siis hakkas muidugi külm. Ja kui ma olin volituste ja vuntsidega uimaste onudega ära kakelnud, tuli tagasi hakata vantsima. Siis hakkas jälle palav. Ja saapad hõõrusid veelgi enam. Koju jõudes olid mul villid ja tappev kurnatus. Ehk oma piinade eest olen ma kindlasti mingi kompensatsiooni ära teeninud.
***
Aga enne sai mainitud saadanast olevaid koolitusi ja kehavigastusi. Täna oli meeskonnatöökoolitus. Sihukeses nummis kohvikus, kus olid maalid väljas. Osad maalid olid klaasist stendil. Ja siis arvatakse, et täiskasvanud inimeste meeskonnatöö parandamiseks on hea mängida tormamist sisaldavaid mänge. Mina olen laisk ja loomulikult ei torma. Aga teised tormavad. Kaks armast kolleegi kihutasid loomulikult sellesse klaasstendi sisse. Terve tuba kilde täis. Ja ühe tšiki juuksed ja kukal ja käed ka.
Kuna ma kord juba olen selline tähelepanu-junky, siis mina muidugi püüdsin kogu selle vere pritsimise peale agaralt pilti tasku panna. Yay! Tore koolitus küll. Järgmine kord, kui keegi tuleb mulle midagi meeskonnatööst ja energiaringist rääkima, keeran ma lihtsalt selja ja jalutan minema, sest hästi selline asi lõppeda ei saa.
Karamellidest...
Karamellidega läks nii, et tuli lumetorm Monika ja viis kommikoti endaga kaasa. Koti otsimine hangest toimub endiselt ja võib-olla toimub, kui kadunud kraam leitakse, veel topelt-tripelt-kvadrupelt kommijagamine. Võib-olla...
2010/12/08
Päeva karamell ehk Beriti jõulukalender (ehk rubriik, kus ma pätsan põnevaid asju teistelt) - 8. detsember
Prantsusmaa otsustas suvel keelata burka ja niqabi kandmise. Leidlik võitlus sõnavabaduse ja usuvabaduse nimel ei käi aga mitte eht-prantslasliku plakatitega vehkimise kaudu, vaid näidates, et burka ei ole midagi muud kui miniseelik - ehk riietusese, mis kannab küll oma sõnumit, aga ei vääri veel selle pärast keelustamist. Isegi kui sul võimukandjana oleks kohustus burka tänavalt ära koristada, siis kuidas sa seda teed, kui burka küljes on miniseelik? Ja inimeste reaktsioonid niqabitchidele Pariisi tänavatel on fantastilised. Ehk tuleb neilegi meelde, et burkat pole vaja karta...
***
Homme ma karamelle ei jaga, sest veedan terve päeva Virumaa metsas koolitusel/jõuluüritusel ja jõuan tsivilisatsiooni tagasi alles hilistel õhtutundidel/varasetel öötundidel.
***
Homme ma karamelle ei jaga, sest veedan terve päeva Virumaa metsas koolitusel/jõuluüritusel ja jõuan tsivilisatsiooni tagasi alles hilistel õhtutundidel/varasetel öötundidel.
2010/12/07
Päeva karamell ehk Beriti jõulukalender (ehk rubriik, kus ma pätsan põnevaid asju teistelt) - 7. detsember
Mõnikord tasub ikka vanu lehti lugeda. Kuidas küll saab olla, et ma varen nii geniaalse pealkirjaga artiklit ei märganud? Aga eks juhtub parimatelgi. Ja uskumatu on seegi, et antud loo puhul on isegi mõned kommentaarid naljakad...
Tiliseb-kuliseb
Niimoodi võiksi isegi mul jõulumeeleolu tekkida, kui saaks osta selliseid kulinaid. Peab vist rõõmustama, et Ida-Euroopa arengumaa kulinavalik on oluliselt nirum... Raha jääb alles ja mina saan edasi tegutseda kui pisike jõulupõlgur.
 |
| Leevikesega kuulike on pärit Åhlensist ja lilleline Indiskast. Nii et kes läheb Soome mulle pallikesi tooma nüüd? Või Rootsi? |
Hange kinni kiletatud
Kodus käivad endiselt veel fassaaditööd, aga alates eelmisest reedest näeb maja veel põnevam välja kui enne. Enam pole lihtsalt metallpiirded, tellingud ja natuke kilet, vaid on täielik kookon.
Kui reedel koju läksin, siis põrutasin kusagile maja keskpaika ning alles siis vaatasin, et olen juba prügikastidest möödas – loogika andis ühtlasi märku, et järelikult olen ka uksest möödas. Aga asi mida polnud, oli ukseava. Kõik lihtsalt üks ühtlane suur kilesein. Siis rihtisin enam-vähem prügikastide järgi välja, kus uks peab olema ja kukkusin trügima. Pärast mõningast vägivallatsemist leidsin ka kilede vahel prao, kust on võimalik sisse lipsata ja seal oli ka uks.
Nüüdseks hakkab juba tekkima vilumus. Et lund pole viimastel päevadel sadanud, siis on jäljed näha ja uksest mööda ei jaluta enam ning möödunud päevadega on tekkinud ka oskus käpp õige koha pealt kile vahele pista ja ennast tuppa litsuda.
***
Kilekookoni põhipoint on muidugi see, et tüübikutel oleks soojem seina küljes rippuda ja nikerdada. Kilede alla on nad hankinud ka suured puhurid, et nad saaks ikka agaralt mürada. Aga et valget aega on vähe Eesti talves, on nad nüüd kasutusele võtnud ka laupäevad ja pühapäevad.
Eriti õnnelik olin ma selle üle laupäeva hommikul 9.30, kui nad oma puhuri otse mu akna all huugama tõmbasid. Aga et mul oli enivei vaja lõunast juba uksest välja saada, siis ma otsustasin suurema skandaali ära jätta ja pigem hommikuga algust teha. Küll aga tekitas puhur tiba segadust, sest selle kumin varjutas mehikeste sebimise helid, mistõttu ma oletasin, et nad kütavad väliskeskkonda minu akna all, aga ise tegutsevad kusagil eemal.
Jalutasin ma siis aga akna juurde, ööpesus (sellises pool-lühikeses t-särgis, ilma vupliteta) ja rebisin kardinad lahti. Tõstsin pilgu, Vasja kükitas ja naeratas mulle otse vastu. Rebisin uuesti kardinad kinni. Tema sai hommikuse stripi, mina sain oma eksibitsionislikud vajadused rahuldatud.
Pühapäeva pidi Vasja siiski pettuma natuke. Ma panin kahtlase pildiga trussikud jalga enne kardinate avamist. Aga see-eest kükitasin ülbelt voodis teki all kogu selle aja, mis nad akna ümber siblisid. Ega ma kade pole. Vaadaku, kui tahavad.
***
Nädalavahetusel said lõpuks PÖFFi piinad ka otsa. Kinu on tore, aga palju kinu korraga on väsitav. Aga kui ma peaks oma PÖFFi-hundi Näritud Kondi auhinnad andma välja lähtuvalt sellest umbes kümnekonnast filmist, mis vaadatud sai, siis Beriti Kinematograafia Ühing soovib tunnustada järgmisi teoseid:
Kuldne Näritud Kont
Eesel/Kenjac/Donkey
Lugu Bosnia sõjast, tigetatest ja karmidest meestest ning sellest, kuidas ühele puu külge seotud eeslile kogu maailma valu kurtes võib maailmast parem paik saada.
Hea Tuju Tekitamise Filmi Näritud Kont
Lihtsalt Simon/I rymden finns inga känslor/Simple Simon
Simonil on Aspergeri sündroom ja ainus, kes temaga hakkama saab on tema vend. Aga venna tüdruksõber selle friikshowga hakkama ei saa ja kolib minema. Nii peabki hakkama Simon vennale oma loogikast lähtudes uut tüdruksõpra otsima..
Masenduse Tekitamise Filmi Näritud Kont
Võõras/Die Fremde/When We Leave
Klassikaline kultuurikonflikti teema, aga hästi tehtud...
Parimat Tsitaati Sisaldanud Filmi Näritud Kont
Taani dünamiit/... Og det var Danmark/Danish Dynamite
Dokkar sellest, kuidas mõttetust Taani jalgpallikoonidsest sai 80ndatel Euroopa "Brasiilia" ja 1992. aastal Euroopa meister...
Ja filmi kõrgpunkt on, kui keskealine proua, Taani kultuuriminister, kirjeldab oma suhet jalgpalliga nii: „Ma varem arvasin, et jalgpall on nagu porno – lõbus osaleda aga igav vaadata!“
***
Kuigi minu nädalavahetus sisaldas kavatsemata enesepaljastusi ja palju pimedas ruumis istumist, siis kindlasti oleks võinud olla ka hullem.
Näiteks nagu Guti, kes suutis endale hankida 2,7promillise joobe ja sõita vastassuunavööndis bussile otsa. Seejuures on Besiktase ametlik teadaanne õnnetuse järel klubi kodukal kõrgema klassi PR-töö: „Guti sattus liiklusõnnetusse, kuid tema seisund on hea. Ta on kodus ja puhkab“. Just-just…
Kui reedel koju läksin, siis põrutasin kusagile maja keskpaika ning alles siis vaatasin, et olen juba prügikastidest möödas – loogika andis ühtlasi märku, et järelikult olen ka uksest möödas. Aga asi mida polnud, oli ukseava. Kõik lihtsalt üks ühtlane suur kilesein. Siis rihtisin enam-vähem prügikastide järgi välja, kus uks peab olema ja kukkusin trügima. Pärast mõningast vägivallatsemist leidsin ka kilede vahel prao, kust on võimalik sisse lipsata ja seal oli ka uks.
Nüüdseks hakkab juba tekkima vilumus. Et lund pole viimastel päevadel sadanud, siis on jäljed näha ja uksest mööda ei jaluta enam ning möödunud päevadega on tekkinud ka oskus käpp õige koha pealt kile vahele pista ja ennast tuppa litsuda.
***
Kilekookoni põhipoint on muidugi see, et tüübikutel oleks soojem seina küljes rippuda ja nikerdada. Kilede alla on nad hankinud ka suured puhurid, et nad saaks ikka agaralt mürada. Aga et valget aega on vähe Eesti talves, on nad nüüd kasutusele võtnud ka laupäevad ja pühapäevad.
Eriti õnnelik olin ma selle üle laupäeva hommikul 9.30, kui nad oma puhuri otse mu akna all huugama tõmbasid. Aga et mul oli enivei vaja lõunast juba uksest välja saada, siis ma otsustasin suurema skandaali ära jätta ja pigem hommikuga algust teha. Küll aga tekitas puhur tiba segadust, sest selle kumin varjutas mehikeste sebimise helid, mistõttu ma oletasin, et nad kütavad väliskeskkonda minu akna all, aga ise tegutsevad kusagil eemal.
Jalutasin ma siis aga akna juurde, ööpesus (sellises pool-lühikeses t-särgis, ilma vupliteta) ja rebisin kardinad lahti. Tõstsin pilgu, Vasja kükitas ja naeratas mulle otse vastu. Rebisin uuesti kardinad kinni. Tema sai hommikuse stripi, mina sain oma eksibitsionislikud vajadused rahuldatud.
Pühapäeva pidi Vasja siiski pettuma natuke. Ma panin kahtlase pildiga trussikud jalga enne kardinate avamist. Aga see-eest kükitasin ülbelt voodis teki all kogu selle aja, mis nad akna ümber siblisid. Ega ma kade pole. Vaadaku, kui tahavad.
***
Nädalavahetusel said lõpuks PÖFFi piinad ka otsa. Kinu on tore, aga palju kinu korraga on väsitav. Aga kui ma peaks oma PÖFFi-hundi Näritud Kondi auhinnad andma välja lähtuvalt sellest umbes kümnekonnast filmist, mis vaadatud sai, siis Beriti Kinematograafia Ühing soovib tunnustada järgmisi teoseid:
Kuldne Näritud Kont
Eesel/Kenjac/Donkey
Lugu Bosnia sõjast, tigetatest ja karmidest meestest ning sellest, kuidas ühele puu külge seotud eeslile kogu maailma valu kurtes võib maailmast parem paik saada.
Hea Tuju Tekitamise Filmi Näritud Kont
Lihtsalt Simon/I rymden finns inga känslor/Simple Simon
Simonil on Aspergeri sündroom ja ainus, kes temaga hakkama saab on tema vend. Aga venna tüdruksõber selle friikshowga hakkama ei saa ja kolib minema. Nii peabki hakkama Simon vennale oma loogikast lähtudes uut tüdruksõpra otsima..
Masenduse Tekitamise Filmi Näritud Kont
Võõras/Die Fremde/When We Leave
Klassikaline kultuurikonflikti teema, aga hästi tehtud...
Parimat Tsitaati Sisaldanud Filmi Näritud Kont
Taani dünamiit/... Og det var Danmark/Danish Dynamite
Dokkar sellest, kuidas mõttetust Taani jalgpallikoonidsest sai 80ndatel Euroopa "Brasiilia" ja 1992. aastal Euroopa meister...
Ja filmi kõrgpunkt on, kui keskealine proua, Taani kultuuriminister, kirjeldab oma suhet jalgpalliga nii: „Ma varem arvasin, et jalgpall on nagu porno – lõbus osaleda aga igav vaadata!“
***
Kuigi minu nädalavahetus sisaldas kavatsemata enesepaljastusi ja palju pimedas ruumis istumist, siis kindlasti oleks võinud olla ka hullem.
Näiteks nagu Guti, kes suutis endale hankida 2,7promillise joobe ja sõita vastassuunavööndis bussile otsa. Seejuures on Besiktase ametlik teadaanne õnnetuse järel klubi kodukal kõrgema klassi PR-töö: „Guti sattus liiklusõnnetusse, kuid tema seisund on hea. Ta on kodus ja puhkab“. Just-just…
2010/12/06
Päeva karamell ehk Beriti jõulukalender (ehk rubriik, kus ma pätsan põnevaid asju teistelt) - 6. detsember
Kui eile oli ohkimine, et ainult Saksamaal, siis on mõned asjad, mis juhtuvad ainult Itaalias. Kusagil 2/3 peal sellest videost arvasin ma, et see saab minu inimliku eksistentsi lõpuks, aga uskumatul kombel elasin ma siiski selle üle. Isegi imestan. Aga ilmselt ei suuda ma enam elu seeski vaadata ühtegi AS Roma mängu ilma sügava piinlikkustunde ja homoerootiliste fantaasiateta ning kui raadiost peaks kõlama tulevikus YMCA, tõusevad mu ihukarvad püsti...
NB! Täieliku elamuse saamiseks tuleb video lõpuni vaadata!
NB! Täieliku elamuse saamiseks tuleb video lõpuni vaadata!
2010/12/05
Päeva karamell ehk Beriti jõulukalender (ehk rubriik, kus ma pätsan põnevaid asju teistelt) - 5. detsember
Nur in Deutschland! Kõigepealt on neil Paul ja nüüd siis ka ooperi-kommentaar. Mis järgmiseks? Franck Ribery hakkab balletisussides ja roosas puhvseelikus ringi jooksma?
2010/12/04
Päeva karamell ehk Beriti jõulukalender (ehk rubriik, kus ma pätsan põnevaid asju teistelt) - 4. detsember
From Paris with love!
Ei tea, kas tasuks Tallinna trollis järgi tegemist? Kui mul kunagi tööd pole, siis ma hakkan ka sellise käpiknukushowga esinema.
Ei tea, kas tasuks Tallinna trollis järgi tegemist? Kui mul kunagi tööd pole, siis ma hakkan ka sellise käpiknukushowga esinema.
2010/12/03
Päeva karamell ehk Beriti jõulukalender (ehk rubriik, kus ma pätsan põnevaid asju teistelt) - 3. detsember
Õpetus selle kohta, kuidas kühveldada lund...
2010/12/02
It's only me and pensioners
Ja mida ma täna tegin? Seisin loomulikult järjekorras ja hankisin eurokotikesi. Koos pensionäridega. Koos ainult pensionäridega. Mina saan enda vabanduseks öelda, et tegelesin kotikeste hankimisega vaid käsukorras ja näitasin sellega üles oma suurt altruismi ning võimet taluda piinasid teiste nimel. Aga mida kõik need ülejäänud inimesed nende euromüntidega teevad? Rebivad kodus oma 5 kotikest lahti ja libistavad tuhandet krooni ühest peost teise? Kohe kuidagi ei kannata selle libistamisega veel kuu aega oodata? Soov juba praegu vigisema hakata selle üle, kui raskeks rahakotid muutvad, on nii suur? Ja ärge tulge mulle ütlema, et kõik Eesti pensionärid on numismaatikud!
Päeva karamell ehk Beriti jõulukalender (ehk rubriik, kus ma pätsan põnevaid asju teistelt) - 2. detsember
Ega iga päev saa jõulukalendrist ka ainut häid asju välja potsatada ja kuna mul on laisiku-päev täna, siis saate kerge vaevaga teieni toodud videoklipikese. Ehk siis natuke huumorit eestlaste ja Ryanairi üle. Live'is oli parem, aga enamike asjadega on ju nii. Aga nüüd teate vähemalt, mis perverssusi ma käin vaatamas, kui ma nimetan oma meelelahutusprogrammi püstijalakomöödiaks...
***
Minu päris jõulukalender pakkus täna Nougat Creme pallikest. Gut! Eriti gut koos kummeliteega :)
***
Minu päris jõulukalender pakkus täna Nougat Creme pallikest. Gut! Eriti gut koos kummeliteega :)
2010/12/01
Jõul (tuntud ka nime all Weihnachten)
Ma olen äärmiselt meelitatud, et olen suutnud hankida endale päkapikud, kes varjuvad koondnime Familie Frauenhoffer taha ja hoolitsevad minu nuumamise programmi eest.
Igatahes pärast pikka võitlust hangede ja postkontoriga saabus minu tagasihoidlikku residentsi latakas, mis sundis senist seinakalendrit kolima kapi otsa eksiili ja puistab igapäevaselt järgnevate nädalate jooksul šokolaadi. 1. detsembri Alpenmilch kuulike maitses hää! Aitäh!
Igatahes pärast pikka võitlust hangede ja postkontoriga saabus minu tagasihoidlikku residentsi latakas, mis sundis senist seinakalendrit kolima kapi otsa eksiili ja puistab igapäevaselt järgnevate nädalate jooksul šokolaadi. 1. detsembri Alpenmilch kuulike maitses hää! Aitäh!
 |
| Jõulukalendrite koorekiht! |
Päeva karamell ehk Beriti jõulukalender (ehk rubriik, kus ma pätsan põnevaid asju teistelt) - 1. detsember
Beriti jõulukalendri avapauguna pakun natuke karjääriabi, kasutades selleks oma ühe lemmikblogi kreatiivjõudu iseenda tõlke ja Eesti oludesse kohandamise läbi.
Ehk siis õppetund sellest, kuidas lugeda CV-d. Me kõik kasutame CV-s kauneid sõnu enese saba kergitamiseks, aga natuke inimkeelde ümber sõnastamist nende mõistmisel teeb ainult head:
Efektiivne - varjab osavalt probleemi, et näidata kiireid tulemusi.
Põhjalik - aeglane, sest pöörab liiga palju tähelepanu ebatähtsatele asjadele.
Ambitsioonikas - aeglane, sest pöörab liiga palju tähelepanu ebatähtsatele asjadele. Seejuures ei pruugi ilmtingimata olla põhjalik nende ebatähtsate asjade puhul.
Näitab meelsasti initsiatiivi - keeldub allumast käskudele.
Sotsiaalselt kompetentne - keeldub inimesi rahule jätmast.
Eesmärgile orienteeritud - ei suuda näha asju kontekstis
Sihikindel - läheb üle laipade.
Koostööaldis - otsustusvõimetu.
Töötab hästi meeskonnas - eelistab, et teised teevad tema eest töö ära.
Paindlik - hetkel töötu.
Meeldib töötada mitme projektiga samaaegselt - keskendumisraskustega.
Innukas - tüütu.
Positiivne - teeb sageli vigu, aga naerab neid tehes.
Avatud uutele väljakutsetele - laseb jalga kohe, kui midagi muud silmapiirile kerkib.
Huvitatud teistest kultuuridest - on seljakotiga matkanud Hispaanias ja ühe öö rannas maganud.
Õppimisvõimeline - ei oska midagi.
Aus ja otsekohene - sotsiopaat.
Ehk siis õppetund sellest, kuidas lugeda CV-d. Me kõik kasutame CV-s kauneid sõnu enese saba kergitamiseks, aga natuke inimkeelde ümber sõnastamist nende mõistmisel teeb ainult head:
Efektiivne - varjab osavalt probleemi, et näidata kiireid tulemusi.
Põhjalik - aeglane, sest pöörab liiga palju tähelepanu ebatähtsatele asjadele.
Ambitsioonikas - aeglane, sest pöörab liiga palju tähelepanu ebatähtsatele asjadele. Seejuures ei pruugi ilmtingimata olla põhjalik nende ebatähtsate asjade puhul.
Näitab meelsasti initsiatiivi - keeldub allumast käskudele.
Sotsiaalselt kompetentne - keeldub inimesi rahule jätmast.
Eesmärgile orienteeritud - ei suuda näha asju kontekstis
Sihikindel - läheb üle laipade.
Koostööaldis - otsustusvõimetu.
Töötab hästi meeskonnas - eelistab, et teised teevad tema eest töö ära.
Paindlik - hetkel töötu.
Meeldib töötada mitme projektiga samaaegselt - keskendumisraskustega.
Innukas - tüütu.
Positiivne - teeb sageli vigu, aga naerab neid tehes.
Avatud uutele väljakutsetele - laseb jalga kohe, kui midagi muud silmapiirile kerkib.
Huvitatud teistest kultuuridest - on seljakotiga matkanud Hispaanias ja ühe öö rannas maganud.
Õppimisvõimeline - ei oska midagi.
Aus ja otsekohene - sotsiopaat.
Nii saab veel rikkaks...
Ma pole enam ammu nii huvitavat laekumist oma pangakontol näinud. Keegi on suutnud kusagil kuulutada välja mu kunagise tööandja pankroti ja sealt jagada midagi ka töötajatele. Summa on muidugi huumor. Kas keegi suutis ühe tooli maha müüa? Või kohvitasse 6 tükki? Ja kas pangaülekannete tegemise teenustastud ei lähe mitte suuremaks, kui summad, mida üle kantakse?
Nüüd peaks kohe minema ja ostma endale midagi ilusat :D
2010/11/24
2010/11/14
Ameeriklaste kõrghetk: How to date European men
Keegi ameeriklanna Katherine Chloe Cahoon on kirjutanud eneseabi raamatu sellest, kuidas USA tšikid saavad edukamalt rabada rajalt maha Euroopa mehi. Pärast seda reklaamklippi tahaks ma peaaegu seda raamatut lugeda, sest see tõotab olla parem huumor kui ükskõik milline huumoriraamat. Kuigi lugema peaks vist teki all ja taskulambiga, sest muidu oleks natuke liiiiiiiiiiiiga piinlik...
2010/11/11
Rootsi ekspordi nädal
Kahe möödunud päeva õhtud olen suutnud ma ära sisustada heade ja natuke rohkem heade asjadega svenssonite kuningriigist. Ja hetkel ei mõtle ma Ahlgrens bilareid või lihapallivõileibu. Mitte et mul nende vastu midagi oleks.
Kõigepealt sai tehtud see, mida ma tahtsin juba jaanuaris saadik teha. Ehk siis visatud pilk peale filmile Snabba Cash. Kindlasti ei olnud keskmist aluseks võttes tegu raisatud 2 tunniga, aga nii hea kahjuks ka polnud, nagu ma lootsin. "Nummi-poiss" on nummi ja põnev on ja kõik nagu oleks paigas, aga ikkagi... Võib-olla oligi minu probleem, et ma olen raamatut lugenud ja see oli niivõrd hea, et raske on sama head filmi teha. Arusaadav on ka, et 2 tunni fimi sisse ei saa panna 600 lehekülge raamatut ja mõned kõrvalstoorid tuleb välja jätta, aga samas jäävad mõned käigu ilma nende lugudeta nagu poolikuks. Kui raamatut lugenud pole enne, siis äkki ei teki seda tunnet. Siis tundub ehk lihtsalt põnev ja ei hakkagi pead vaevama lahtiste ja ripakil otstega...
Niru oli natuke ka see, et asjad olid kuidagi must-valgemaks tehtud ja mõned tegelased kirjutatud läbinisti headeks ja nunnudeks. Nii kadus ära see raamatust kummitama jäänud õõvastav tunne, et kõik mängivad tegelikult kellegagi, aga eelkõige iseendaga.
Ühesõnaga tiba kahju. Oleks võinud olla parem. Aga vaadata tasub ikka!
***
Eilne Rootsi kingitus õnnetutele eestlastele oli juba oluliselt parem. Kui juutuubist on lõbus stand-up'i passida, siis live kogemus seni oli puudu. Nüüd aga on Tallinnas hakanud üks jänki ja üks aussie tegema inglisekeelseid stand-up showsid. Korra kuus ühes vanalinna pubis ja korra kuus ilusti viisakalt toolidel istudes Privè's. Aga põrsa kotis otsmine on nõme, nii et seepärast sai valitud esilagu odavama pubivariant, et katsetada, kas on ka lõbus või lihtsalt on tegu stand-up wannabe'dega.
Esialgu oli emotsioon ka nii ja naa. Aussie oli päris lõbus, jänki keskpärane. Ja siis lasti lavale veel mingi ameeriklane, kes tegi poliitilisi nalju USA kohta, millest pooltest ei saanud aru ja teine pool ei olnud väga naljakad lihtsalt. Paar keskpärast tüüpi veel ja juba hakkas tekkima tunne, et "käib kah, aga juutuubist saab ikka paremat."
Aga siis saabus õnn. Martin Lagose kehastuses...
Tegu on Rootsis kasvanud aga Tšiili taustaga selliga. Ja oioi kui hea ta oli! Nalju ümber rääkida poleks lõbus ja juutuubist ei leidnud ma ka muud kui rootsikeelset kraami (mis oli aga hea!), nii et teaser'it ei saa pakkuda, aga oma osa said kätte nii eestlased, soomlased, venelased kui ka tšiili kaevurid.
Klassivahe kõigi teistega oli mäekõrgune. On suur vahe, kas lavale ronivad tüübid, kes kangesti tahavad teha stand-up'i aga päris täpselt ei tea, kuidas ja eriti pole katsetanud ka, või inimene, kes teeb seda tööna, on lavakogemusega, oskab publikuga vabalt suhelda ja kiiresti koheneda reaktsioonidega. Kui ikka keegi ei naera, ei saa sama stiiliga edasi panna. Tuleb leida võtmed, kuidas panna publik kaasa elama.
Igatahes andis lõpuvaatuse import-koomik nii palju usku ja indu juurde, et järgmisel nädalal jälle. Siis on tõmbenumbriks järjekordne Rootsi sisserändaja, Kodjo Akolor. Ja tema puhul ma isegi tean juba ette, et ta on hea. Vähemalt rootsi keeles. Ehk siis on vähemalt okei ka inglise keeles...
***
Tänase õhtu "meelelahutus" oli muidugi ka ekstraklassist. Need piinad olid nii sügavad, et 350 g meekooki kadus lohutuseks kõhtu 10 minutiga. Ja ikka veel on tropp tunne, et kuidas inimesed võivad nii nõmedad olla. Ehk siis pange kõrva taha - kui klassikaasalne, keda te pole 100 aastat näinud arvab väga järjekindlat, et võiks kokku saada, siis ta ei taha mitte lihtsalt kokku saada, vaid ikka midagi muud. Nagu näiteks võrkturunduse liikemeks värvata... Aga nüüd on mul CD, buklett ja tahtmine pead vastu seina taguda, kuni ma need piinad unustan.
Kõigepealt sai tehtud see, mida ma tahtsin juba jaanuaris saadik teha. Ehk siis visatud pilk peale filmile Snabba Cash. Kindlasti ei olnud keskmist aluseks võttes tegu raisatud 2 tunniga, aga nii hea kahjuks ka polnud, nagu ma lootsin. "Nummi-poiss" on nummi ja põnev on ja kõik nagu oleks paigas, aga ikkagi... Võib-olla oligi minu probleem, et ma olen raamatut lugenud ja see oli niivõrd hea, et raske on sama head filmi teha. Arusaadav on ka, et 2 tunni fimi sisse ei saa panna 600 lehekülge raamatut ja mõned kõrvalstoorid tuleb välja jätta, aga samas jäävad mõned käigu ilma nende lugudeta nagu poolikuks. Kui raamatut lugenud pole enne, siis äkki ei teki seda tunnet. Siis tundub ehk lihtsalt põnev ja ei hakkagi pead vaevama lahtiste ja ripakil otstega...
Niru oli natuke ka see, et asjad olid kuidagi must-valgemaks tehtud ja mõned tegelased kirjutatud läbinisti headeks ja nunnudeks. Nii kadus ära see raamatust kummitama jäänud õõvastav tunne, et kõik mängivad tegelikult kellegagi, aga eelkõige iseendaga.
Ühesõnaga tiba kahju. Oleks võinud olla parem. Aga vaadata tasub ikka!
***
Eilne Rootsi kingitus õnnetutele eestlastele oli juba oluliselt parem. Kui juutuubist on lõbus stand-up'i passida, siis live kogemus seni oli puudu. Nüüd aga on Tallinnas hakanud üks jänki ja üks aussie tegema inglisekeelseid stand-up showsid. Korra kuus ühes vanalinna pubis ja korra kuus ilusti viisakalt toolidel istudes Privè's. Aga põrsa kotis otsmine on nõme, nii et seepärast sai valitud esilagu odavama pubivariant, et katsetada, kas on ka lõbus või lihtsalt on tegu stand-up wannabe'dega.
Esialgu oli emotsioon ka nii ja naa. Aussie oli päris lõbus, jänki keskpärane. Ja siis lasti lavale veel mingi ameeriklane, kes tegi poliitilisi nalju USA kohta, millest pooltest ei saanud aru ja teine pool ei olnud väga naljakad lihtsalt. Paar keskpärast tüüpi veel ja juba hakkas tekkima tunne, et "käib kah, aga juutuubist saab ikka paremat."
Aga siis saabus õnn. Martin Lagose kehastuses...
Klassivahe kõigi teistega oli mäekõrgune. On suur vahe, kas lavale ronivad tüübid, kes kangesti tahavad teha stand-up'i aga päris täpselt ei tea, kuidas ja eriti pole katsetanud ka, või inimene, kes teeb seda tööna, on lavakogemusega, oskab publikuga vabalt suhelda ja kiiresti koheneda reaktsioonidega. Kui ikka keegi ei naera, ei saa sama stiiliga edasi panna. Tuleb leida võtmed, kuidas panna publik kaasa elama.
Igatahes andis lõpuvaatuse import-koomik nii palju usku ja indu juurde, et järgmisel nädalal jälle. Siis on tõmbenumbriks järjekordne Rootsi sisserändaja, Kodjo Akolor. Ja tema puhul ma isegi tean juba ette, et ta on hea. Vähemalt rootsi keeles. Ehk siis on vähemalt okei ka inglise keeles...
***
Tänase õhtu "meelelahutus" oli muidugi ka ekstraklassist. Need piinad olid nii sügavad, et 350 g meekooki kadus lohutuseks kõhtu 10 minutiga. Ja ikka veel on tropp tunne, et kuidas inimesed võivad nii nõmedad olla. Ehk siis pange kõrva taha - kui klassikaasalne, keda te pole 100 aastat näinud arvab väga järjekindlat, et võiks kokku saada, siis ta ei taha mitte lihtsalt kokku saada, vaid ikka midagi muud. Nagu näiteks võrkturunduse liikemeks värvata... Aga nüüd on mul CD, buklett ja tahtmine pead vastu seina taguda, kuni ma need piinad unustan.
2010/11/09
It's all about me
Egokunn olla pole alati hea. Vist. Igatahes seedin ma vähehaaval veel endiselt suurtelt juhtidelt reedel saadud teavet, et kõik mu tööalased probleemid on mu enda mure. Või siis täpsemalt tsiteerides: „Aga kui sul on probleem, siis lahenda see. Mina ennast küll vastutavana ei tunne.“ Okei. Hea sõnum. Tõeline pep talk. Sisendab tööindu.
Nüüd ma siis siin mõtlen innukalt, kuidas oma probleeme lahendada ja ainus lahendus, mille ma leidnud olen seni, on pohhuismi kasutamine. Ehk probleemid said alguse sellest, et ma hakkasin esitama küsimusi, kas ikka mõnda asja on vaja teha sellisel kujul, nagu seni ja kas oleks ka mõistlikumat viisi. Ilmselgelt on mõistlikuma viisi leidmine aga ainult minu isiklik küsimus, mis tähendab, et teistel on pohhui. Ehk siis sama hästi võib ka mul olla pohhui. Kokkuvõttes tähendab see seda, et edaspidi teen ma vaid asju, mis on hädavajalikud ning ülejäänud aja sülitan lakke tatirõngaid ja väldin igasugust konstruktiivset mõtlemist.
Eriti lihtsaks teeb viimase see, et minu ülemus teatas, et ta läheb uuele ja paremale töökohale, mis tähendab, et järgnevad kaks kuud, seni kuni ta veel osakonda juhib, ei viitsi ka tema ilmselt konstruktiivset mõtlemist üleliia selle asutuse peale raisata, ehk vähemalt paar kuud ei huvita mitte kedagi, mida ma teen…
***
Natuke tüütu on see olukord muidugi, sest vanas eas olen ma muutunud eneselegi häirivalt väikest viis maailmaparandajaks. Tahan, et asjad toimiksid õiglaselt ja inimesed teeksid mõistlikke asju, kui neile juba nende asjade tegemise eest makstakse. Ja tahan, et jääkarud välja ei sureks ja macho-mehed oma nais surnuks ei peksaks ja et taevas oleks sinisem ja muru rohelisem… Kui planeeritud pohhuisimi rakendamine ei toimi, siis võib sarnase arengu jätkudes näha mind varsti Greenpeace’i laeval või barrikaadidel koos feministidega rinnahoidjaid põletamas.
Kui viimast vist ma ei teeks. Toiduga võib mängida, aga riietega mitte!
***
Ja üleüldse on mul olnud raske nädalavahetus. Minu suur iidol ja eeskuju siin elus Arsene Wenger kipub ka osutuma keskmiseks hoorapurikaks, kui arvestada Briti meedia väiteid, et ta on pannud nii vasakule kui paremale. Arsene ise muidugi ei kommenteeri.
Humoorikas oleks, kui ta kasutaks oma lemmiklauset, mida ta tavaliselt viskab näljastele ajakirjanikele ette siis, kui mõni Arsenali mängija on platsil sigatsenud ja teda on vaja kaitsta. Antud juhul sobiks ju päris hästi:
- I did not see the incident!
***
Aga pole hullu. Arsenest paremaid rubriike koguvad ikka teised sellid.
Kuigi antud juhul on tekst vist natuke eksitav. Kui nimetada „Kokaiini- ja seksiorgiaks“ üritust, kus Andy Carroll müras ühe (!) naisega, kes omas kokaiini, siis on tegu suhteliselt niru orgiaga…
Nüüd ma siis siin mõtlen innukalt, kuidas oma probleeme lahendada ja ainus lahendus, mille ma leidnud olen seni, on pohhuismi kasutamine. Ehk probleemid said alguse sellest, et ma hakkasin esitama küsimusi, kas ikka mõnda asja on vaja teha sellisel kujul, nagu seni ja kas oleks ka mõistlikumat viisi. Ilmselgelt on mõistlikuma viisi leidmine aga ainult minu isiklik küsimus, mis tähendab, et teistel on pohhui. Ehk siis sama hästi võib ka mul olla pohhui. Kokkuvõttes tähendab see seda, et edaspidi teen ma vaid asju, mis on hädavajalikud ning ülejäänud aja sülitan lakke tatirõngaid ja väldin igasugust konstruktiivset mõtlemist.
Eriti lihtsaks teeb viimase see, et minu ülemus teatas, et ta läheb uuele ja paremale töökohale, mis tähendab, et järgnevad kaks kuud, seni kuni ta veel osakonda juhib, ei viitsi ka tema ilmselt konstruktiivset mõtlemist üleliia selle asutuse peale raisata, ehk vähemalt paar kuud ei huvita mitte kedagi, mida ma teen…
***
Natuke tüütu on see olukord muidugi, sest vanas eas olen ma muutunud eneselegi häirivalt väikest viis maailmaparandajaks. Tahan, et asjad toimiksid õiglaselt ja inimesed teeksid mõistlikke asju, kui neile juba nende asjade tegemise eest makstakse. Ja tahan, et jääkarud välja ei sureks ja macho-mehed oma nais surnuks ei peksaks ja et taevas oleks sinisem ja muru rohelisem… Kui planeeritud pohhuisimi rakendamine ei toimi, siis võib sarnase arengu jätkudes näha mind varsti Greenpeace’i laeval või barrikaadidel koos feministidega rinnahoidjaid põletamas.
Kui viimast vist ma ei teeks. Toiduga võib mängida, aga riietega mitte!
***
Ja üleüldse on mul olnud raske nädalavahetus. Minu suur iidol ja eeskuju siin elus Arsene Wenger kipub ka osutuma keskmiseks hoorapurikaks, kui arvestada Briti meedia väiteid, et ta on pannud nii vasakule kui paremale. Arsene ise muidugi ei kommenteeri.
Humoorikas oleks, kui ta kasutaks oma lemmiklauset, mida ta tavaliselt viskab näljastele ajakirjanikele ette siis, kui mõni Arsenali mängija on platsil sigatsenud ja teda on vaja kaitsta. Antud juhul sobiks ju päris hästi:
- I did not see the incident!
***
Aga pole hullu. Arsenest paremaid rubriike koguvad ikka teised sellid.
Kuigi antud juhul on tekst vist natuke eksitav. Kui nimetada „Kokaiini- ja seksiorgiaks“ üritust, kus Andy Carroll müras ühe (!) naisega, kes omas kokaiini, siis on tegu suhteliselt niru orgiaga…
2010/11/05
Looking back, looking forward...
Järjekindlus pole kunagi olnud minu kõige tugevam külg. Ehk siis iga kuu korra alustan ma siin laia veebiavaruse peal taaskord innukalt ja umbes paari päevaga ind raugeb. Aga ma ei anna alla. Ma tulen alati tagasi. See kord sama moodi… Eks paistab, kui kauaks.
Aga samas on enda laiskusele alati võimalik leida rohkem vabandusi, kui neid tegelikult üldse tarvis. Lõhutud püksid ja jalad, surnud kaheksajalg – kogu see traagika möödunud kuus. Aga kuidagi tuleb ju leida endas jõudu edasi liikuda. Pole muud midagi, kui laulda üheskoos kätest kinni hoides We Shall Overcome ja liikuda edasi.
***
Kuhu me siis liigume? Mina kohe, nii pisut vähem kui poole tunni pärast, liigun edasi kollektiivsele südamepuistamisele. Keegi tuli geniaalsele ideele, et juhtkond räägib enne teiste juhatajatega igaaastaste arendavate vestluste pidamist ka tavaliste nälkjatega. No eks siis räägime. Ma ei tea küll millest ainult. Nii huumori mõttes on endiselt veel kaalumisel variant, et hakkaks juhtide eest lihtsalt üksteisele näkku panema, nii kui suudame. Vähemalt lõbus ehk oleks. Sest tõsine olla pole väga mõtet, kasu pole sellest ju niikuinii.
Kindlasti kuskil juhtimisteoorias on punkt, mis ütleb, et alluvatelt arvamuse küsimine suurendab rahulolu töökeskkonnas, aga väga mõttetu on mul kulutada energiat selle arvamuse edastamisele, kui kasu pole sellest enivei. Nemad küsivad, mina vastan. Nemad saavad linnukese kirja, et on arvamust küsinud, minu jaoks ei muutu ikka midagi. Lihtsalt poolteist tundi on jälle kenasti pepusse pistetud. Kui nüüd brutaalselt aus olla, siis ma kindlasti suudaks leida mõne kasulikuma mooduse selle pooleteise tunni kasutamiseks.
Kuigi eks asi lõppeb ikkagi ilmselt sellega, et ma räägin kõik surnuks. Laske mul rääkida ja ma räägin, ükskõik kui kasutu see ka kõigile osapooltele oleks…
Aga samas on enda laiskusele alati võimalik leida rohkem vabandusi, kui neid tegelikult üldse tarvis. Lõhutud püksid ja jalad, surnud kaheksajalg – kogu see traagika möödunud kuus. Aga kuidagi tuleb ju leida endas jõudu edasi liikuda. Pole muud midagi, kui laulda üheskoos kätest kinni hoides We Shall Overcome ja liikuda edasi.
***
Kuhu me siis liigume? Mina kohe, nii pisut vähem kui poole tunni pärast, liigun edasi kollektiivsele südamepuistamisele. Keegi tuli geniaalsele ideele, et juhtkond räägib enne teiste juhatajatega igaaastaste arendavate vestluste pidamist ka tavaliste nälkjatega. No eks siis räägime. Ma ei tea küll millest ainult. Nii huumori mõttes on endiselt veel kaalumisel variant, et hakkaks juhtide eest lihtsalt üksteisele näkku panema, nii kui suudame. Vähemalt lõbus ehk oleks. Sest tõsine olla pole väga mõtet, kasu pole sellest ju niikuinii.
Kindlasti kuskil juhtimisteoorias on punkt, mis ütleb, et alluvatelt arvamuse küsimine suurendab rahulolu töökeskkonnas, aga väga mõttetu on mul kulutada energiat selle arvamuse edastamisele, kui kasu pole sellest enivei. Nemad küsivad, mina vastan. Nemad saavad linnukese kirja, et on arvamust küsinud, minu jaoks ei muutu ikka midagi. Lihtsalt poolteist tundi on jälle kenasti pepusse pistetud. Kui nüüd brutaalselt aus olla, siis ma kindlasti suudaks leida mõne kasulikuma mooduse selle pooleteise tunni kasutamiseks.
Kuigi eks asi lõppeb ikkagi ilmselt sellega, et ma räägin kõik surnuks. Laske mul rääkida ja ma räägin, ükskõik kui kasutu see ka kõigile osapooltele oleks…
2010/10/12
Fototõestus...
... selle kohta, et ma käia ei oska.
Kõik läks väga kiiresti. Konarlik ja lagunenud asfalt, märg ja libe sammal selle peal, Berit kõigil neljal käpal kõhuli, ühes käes läpaka kott ja teises õlakott, kus sees purk põldmarjamoosi. Läpakas ja moosipurk jäid terveks, aga pükstest enam elulooma ei saa (uuäääääää, minu lemmik-teksad) ja nahkkindad on ka ära nühitud. Põlv ka, aga see ju ometigi paraneb.
Kõik läks väga kiiresti. Konarlik ja lagunenud asfalt, märg ja libe sammal selle peal, Berit kõigil neljal käpal kõhuli, ühes käes läpaka kott ja teises õlakott, kus sees purk põldmarjamoosi. Läpakas ja moosipurk jäid terveks, aga pükstest enam elulooma ei saa (uuäääääää, minu lemmik-teksad) ja nahkkindad on ka ära nühitud. Põlv ka, aga see ju ometigi paraneb.
Did you miss me?
No jah, võib-olla teie ei igatsenud. Aga tööl mind vähemalt igatseti. Sest see on ju igatsus, kui uksel tervitatakse pärast puhkust selliste asjadega....
Notsu ukse peal kütab endiselt kogu kolleegiumi kirgi ja stripar laual toob valgust mu päevadesse...
2010/09/14
Tsempions liiiiiiiig
Tühja neist lõunasse lendavatest lindudest ja langevatest lehtedest. Õige sügise märk on hoopis see, kui hakkab jaht sellele suurte kõrvadega pokaalile, tsempions liiiiiiiigi potsikule.
Kuidas me seda tähistame? Ikka tee ja küpsisetordiga. Või noh küpsise-õunamoosi-ananassi-kamašokolaadid-tordiga. Ja kõike seda olin ma sunnitud tegema, sest saasatamarketi koogivalik on nii uskumatult vilets.
Kuidas me seda tähistame? Ikka tee ja küpsisetordiga. Või noh küpsise-õunamoosi-ananassi-kamašokolaadid-tordiga. Ja kõike seda olin ma sunnitud tegema, sest saasatamarketi koogivalik on nii uskumatult vilets.
2010/09/13
Politically incorrect
Mis juhtuks, kui Hitler oleks tänapäeva trendikas metroseksuaal?
Umbes nii....
Rohkem tibi-Adolfit saab lehelt http://hipsterhitler.com/.
Umbes nii....
Rohkem tibi-Adolfit saab lehelt http://hipsterhitler.com/.
2010/09/09
Maaslamajat lüüa on tore
Teate, mida Tiger Woodsi isa ütles pojale oma surivoodil?
– Now, listen to me, Tiger. Concentrate on the golf, fuck the rest.
HÖÖÖÖÖ-HÖÖÖÖÖ-HÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ!
– Now, listen to me, Tiger. Concentrate on the golf, fuck the rest.
HÖÖÖÖÖ-HÖÖÖÖÖ-HÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ!
Spagettide kättemaks
Nii palju siis laibale elu sisse puhumisest. Ja sel korral ei räägi ma mitte taaskord hinge vaakuvast blogist, vaid endast. Nohu ja köha olid juba enne in da hauss ning ninakinnisus ja vatt aju asemel saabusid pärast Cassanot & Co.-d. Ja need piinad ei taha üldse lahti lasta. Nohu-köha-kurguvalu on endiselt kohal vahelduva eduga ja täna on ka kergekujulised kuumahood. Okei, see pruugi olla muidugi külmetus, vaid ealiste iseärasuste avaldumine, kuigi ma usun rohkem siiski külmetuse teooriasse.
Aga mida mee külmetuse puhul ette võtame? Klassikalisele mustsõstra-Coldrexile (mida ma ühe suure tassi täie jagu suutsin nädalavahetusel endale sülle ja voodisse tõmmata) on käiku lastud sõbraliku idanaabri produtseeritud lapsepõlve kõigi hädade leevendaja siirup "Pertussiin". Pisut olen pettunud siiski, sest minu ilusates mälestustes oli ta natuke parem - vähem suhkrut ja rohkem aniisi maitset. Aga üldiselt on see siiski ikka veel top nodge. Odavam, kui kõik konkurendid, oluliselt viisakama maitsega, kui kõik katsetatud konkurendid ja ilmselt sama kasutu. But what the heck!
***
Muidu? Külmetus teeb mind õelaks. Tööl olen ma jõudnu käia ja plärtsuda kõigi ja kõige peale, kes ette jäävad. Ja ma olen valmis plärtsuma ka kõigi kõrgemate bosside peale, kes ette jäävad, kui vaja. Sest te võite sundida mind tegema sadat memo ja ma vigisen vaikselt, te võite sundida mind bürokraadiks ja ma vigisen enam vähem talutavalt aga see on ahistamine, kui ma pean seinal oleva tahvli JA kalendri kaudu aru andma, kui ma lähen kauemaks kui 10 minutiks kuhugi laua juurest eemale! Nii et ma olen alustanud protesti ja keeldun sinna tahvlikese peale midagi kirjutamast. Eks kakelge siis minuga. Ma leian, et selline asi on nõme ja seda ma võin ka öelda ja mul on paar päris head põhjendust oma seisukohaks. Mida arvate nagu näiteks sellest, et ma olen täiskaskavanud inimene, kes vastutab ise oma tegude eest ja kui mul on kõik töökohustused õigeks ajaks täidetud, siis kas seal on vahet, millal ma neid täidan, kus ma neid täidan või kas ma vabad hetked veedan oma kabinetis lakkes sülitades või kõrvaltänavas asuvas kaltsukas tuustides? Ahhh? Ja siis sonitakse midagi paindlikust tööajast...
***
Mis puudutab mõningaid neiu Kristeli väljaütlemisi seoses jalgpalli ja soulmate'idega, siis need süüdistused on nii sisutühjad ja alusetud, et ma ei vaevu neid isegi kommenteerima.
***
Aga veel üks töönädal üle elada ja siis on natuke puhkust taas. Kraabime selle peale krohvi sisse järgmise ristikese...
Aga mida mee külmetuse puhul ette võtame? Klassikalisele mustsõstra-Coldrexile (mida ma ühe suure tassi täie jagu suutsin nädalavahetusel endale sülle ja voodisse tõmmata) on käiku lastud sõbraliku idanaabri produtseeritud lapsepõlve kõigi hädade leevendaja siirup "Pertussiin". Pisut olen pettunud siiski, sest minu ilusates mälestustes oli ta natuke parem - vähem suhkrut ja rohkem aniisi maitset. Aga üldiselt on see siiski ikka veel top nodge. Odavam, kui kõik konkurendid, oluliselt viisakama maitsega, kui kõik katsetatud konkurendid ja ilmselt sama kasutu. But what the heck!
***
Muidu? Külmetus teeb mind õelaks. Tööl olen ma jõudnu käia ja plärtsuda kõigi ja kõige peale, kes ette jäävad. Ja ma olen valmis plärtsuma ka kõigi kõrgemate bosside peale, kes ette jäävad, kui vaja. Sest te võite sundida mind tegema sadat memo ja ma vigisen vaikselt, te võite sundida mind bürokraadiks ja ma vigisen enam vähem talutavalt aga see on ahistamine, kui ma pean seinal oleva tahvli JA kalendri kaudu aru andma, kui ma lähen kauemaks kui 10 minutiks kuhugi laua juurest eemale! Nii et ma olen alustanud protesti ja keeldun sinna tahvlikese peale midagi kirjutamast. Eks kakelge siis minuga. Ma leian, et selline asi on nõme ja seda ma võin ka öelda ja mul on paar päris head põhjendust oma seisukohaks. Mida arvate nagu näiteks sellest, et ma olen täiskaskavanud inimene, kes vastutab ise oma tegude eest ja kui mul on kõik töökohustused õigeks ajaks täidetud, siis kas seal on vahet, millal ma neid täidan, kus ma neid täidan või kas ma vabad hetked veedan oma kabinetis lakkes sülitades või kõrvaltänavas asuvas kaltsukas tuustides? Ahhh? Ja siis sonitakse midagi paindlikust tööajast...
***
Mis puudutab mõningaid neiu Kristeli väljaütlemisi seoses jalgpalli ja soulmate'idega, siis need süüdistused on nii sisutühjad ja alusetud, et ma ei vaevu neid isegi kommenteerima.
***
Aga veel üks töönädal üle elada ja siis on natuke puhkust taas. Kraabime selle peale krohvi sisse järgmise ristikese...
2010/09/02
In desperate need of a personal shopper
23. novembriks otsin ma ilmselt endale isiklikku shoppajat kusagil hea valikuga H&Mi poe lähistel, kes on valmis trügima, võitlema ja olema muidu igati verejanuline. Täpsemad detailid shoppaja vajalikkusest selguvad 2. novembril. Someone? Anyone? Töötasuks on au, kuulsus ja minu igavene tänulikkus!
...twice as ugly!
Here I am, back again
Bigger than life and twice as ugly... at least twice, probably triple.
Kõik, kõik on uus, septembrikuus ja muu sarnane möga. Ehk siis kuna enam pole suvi ja puhkus ning meil on taas rohkelt tööaega, mida ebafunktsionaalselt kasutada, siis puhume sellele surnud loomale (blogile) taas natuke eluvaimu sisse.
Mis siis puhates kaotsi on läinud? Njaa, mitte eriti palju. Või siis olen ma kõik kahe silma vahele jätnud.
Nagu näete, palju maailmapöördelisi probleeme. Nagu tavaliselt. Ma olen nii osav ja oluline, et ise ka ei kannata hästi ennast välja.
Bigger than life and twice as ugly... at least twice, probably triple.
Kõik, kõik on uus, septembrikuus ja muu sarnane möga. Ehk siis kuna enam pole suvi ja puhkus ning meil on taas rohkelt tööaega, mida ebafunktsionaalselt kasutada, siis puhume sellele surnud loomale (blogile) taas natuke eluvaimu sisse.
Mis siis puhates kaotsi on läinud? Njaa, mitte eriti palju. Või siis olen ma kõik kahe silma vahele jätnud.
- Igatahes jõudsin ma järeldusele, et Kosovo on ilmselt üks neist Euroopa riikidest, kus on protsentuaalselt kõige rohkem nummisid mehi (suured rohelised silmad, lai naeratus).
- Ma sain täiesti ootamatult Makedooniast kalli veepudeli, mida ma juulikuus blogi vahendusel taga igatsesin, ja tassisin oma kallist klaasist "Pauliet" nädal aega mööda tolmuseid teid nagu kakat pilpa peal.
- Õppisin eesti saadiku seksiskandaali käigus uue lemmiksõna selgeks - dildomaat! Tsitaat oli muidugi ka tasemel ("Mnniga mõtlemine on looduslik. Lihtsalt dildomaat oleks pidanud mõistma, et Valgevene taolises kohas mnniga mõtlemine viib selleni, et munad võetakse kellegi pihku ja hakatakse pigistama. Pärast on riigiametnikud-andmekaitsjad jälle mämm-mämm: ei tea küll kuidas juhtus, et NATO paberid jälle vastaspoole kätte sattusid, me küll kaitseme hoolikalt andmeid ega luba tädi Amaliet 80. sünnipäeva puhul raadios tervitada").
- Sain pärast agarat puhkamist ja kogu raha saiadieedile kulutamist kätte palga, mis oli nii niru, et vaevu saab üüri ära maksta, aga ikkagi ei jaksa pikalt mõistlik olla, mistõttu oleks vaja osta üks paar kalleid kingi. Ainus takistav tegur on see, et ma ei suuda ära otsustada, kas paelad või lukud.
- Ja oh õudust, oh õudust - kaks nädalat puhkust on veel ees. Mida küll sellega peale hakata?
Nagu näete, palju maailmapöördelisi probleeme. Nagu tavaliselt. Ma olen nii osav ja oluline, et ise ka ei kannata hästi ennast välja.
2010/07/29
Tehtud!
Kui kedagi huvitab, kuidas ma olen suvekuumuse talumiseks aega viitnud, siis nii...
Ehk ma sain hakkama. 2 aastat pidas lileke minu piinamisele vastu, kuid nüüd andis siiski lõpuks alla. Ei tea, kas peaks tal äkki minna laskma ja ta välja viskama?
Ehk ma sain hakkama. 2 aastat pidas lileke minu piinamisele vastu, kuid nüüd andis siiski lõpuks alla. Ei tea, kas peaks tal äkki minna laskma ja ta välja viskama?
2010/07/23
Tahaks...
Nõrkus ilusate cola pudelite-purkide vastu on mul juba ammu, aga Eviani varasemad disainerpudelid pole eriti lahedad olnud. Kuid Paul Smith for Evian on küll. Sellise ostaks juba kasvõi ainult selleks, et pärast näiteks lillevaasina kasutada. Üksik gerbera istuks sinna väga hästi sisse. Ja kui mõelda, et tegu pole mitte veepudeli vaid vaasiga, siis ei tundu hind ka enam nii üüüüüüüüratu (USAs maksab näiteks 14 doltsi). Aga kust saada, on küsimus?
Peaaegu Darwin
Surm on tõsine asi, I know. Aga ma ei saanud midagi parata, et see pealkiri naerma ajas. Lugu ise on traagiline, aga enne lugema hakkamist jõuab juba korralikult itsitada ja mõelda vähemalt 14 stsenaariumi peale, kuidas mehe ja luige võitlus välja nägi.
Igasugustele idioot-surmadele antakse välja Darwini auhindu ja see peaaegu nagu kvalifitseeruks. Kuigi võib-olla peaks püstitama ausamba tekstiga "Hukkus õilsas võitluses luigega!".
2010/07/16
Nädala aega hiljem – MMi best of
Parem hilja kui mitte kunagi. Võtame siis kokku kuu aega vegetatiivset seisundit teleka ees. No okei, ei olnud vegetatiivne. Väga aktiivne söömine oli – alguses šokolaad ja kummikommid, ilma kuumenedes jäätis, suurtes kogustes.
MMi best of siit!
Peategelane: Paul, lihtsalt Paul. Kaheksajalg, octopus, pulpo, krake, poulpe, bläckfisk, mustekala, legend, väärikas pensionär.
Sõimusõna: Jabulani. Edaspidi hakkan ma nimetama jabulaniks kõike, mis käitub ettearvamatult, hüsteeriliselt ja ei jõua kunagi sihile.
Parim telkutoit: Ingmani Aino jäätis jõhvikatega ja iirisega.
Tsitaat 1: „Kui nigeerlane ütleb, et ta tapab su, siis mõtleb ta sellega, et sa oled halva mängu teinud. Kui sakslane ütleb, et ta tapab su, siis oled sa nädala pärast surnud.“ Nigeeria koondise pressiesindaja Idah Peterside kommenteerib ta Sani Keitale pärast punase kaardis saamist tehtud tapmisähvardusi.
Parim käeline tegevus: Luiz Suarez. Thierry Henry, kõik on unustatud, sa pole enam isegi mitte parim käsipallur!
Kõik-ei-ole-Jabulani-süü: Jabulani võis tekitada palju segadust, aga Robert Green peab endale siiski mingi muu vabanduse otsima.
Edukaim meeskond: loomulikult Uus-Meremaa. Ainus tiim mis lõpetas turniiri kaotuseta.
Perekond: Boatengid. Kodumaa ja venna vastu.
Tsitaat 2: „Ma ütlen nii: mängija, kes lööb finaalis meie kasuks otsustava värava, võib rahumeeli mulle taha keerata.“ Argentina koondise manager Carlos Bilardo vist ei uskunud omade võitu. Või siis ta on just äsja seadustatud Argentina homoabielude tulihingeline toetaja.
Needus: Nike-reklaam. Kõigil reklaamis müranud staaridel läks MM pepusse. Rooney? Ronaldo? Robinho? Ronaldinho? Cannavaro? Mõned ei jõudnud üldse vuvuzela-maale, teised keskendusid rohkem topi mängimisele kui palli mängimisele.
Iluasi: Sara Carbonero. Iker Casillas on kaval mees ja teab, kuidas MMi talutavaks muuta. Kui teised peavad naised koju jätma, siis tema oma tohtis kohe platsi kõrval lausa seista.
Unistuste meeskond jalgpalli mängimise eesmärgil:
Whisky Wesley Sneijder Xavi Bastian Schweinsteiger Thomas Mülller
Stiilseim riietuja: Bert van Marwijk. Sall sai otsustavaks.
Maailmameistrid streikimises: prantslased. Oi, nad on head. Bussijuhid streigivad, lendurid streigivad, riigiametnikud streigivad, poemüüjad streigivad, jalgpallurid streigivad.
Kaisukaru: Maradona. Kui heas tujus, siis kallistas ja musitas kõiki, kes aga ette jäid.
Valged teavad paremini: Aafrika eksootika on tore, seni kuni see keskmisele eurooplasele närvidele ei käi. Vuvuzela on tüütu. Tehte lahendus = keelame vuvuzelad ära.
Mõttetu mees: Domenech. Selgitusi pole vaja.
Peaaegu-kõige-parem: Nuuuhhh, kes rekordiihalus on nii suur, et Klose peab veel neli aastat vastu? Miski pole võimatu. Ta võib ka vahepealsed aastat ratastoolis veeta, aga MMil lööks ilmselt ikka väravaid.
Meeleliigutus: Põhja-Korea Weyne Rooney. Nälg, check! Tuumapomm, check! Sõnavabaduse puudumine, check! Põhja-Korea on tore riik. Aga et see armastust kodumaa vastu ei vähenda, tõestas hümni ajal tönniv Jong Tae-Se.
Parim kommentaar: Kuuse Lemps teab kõike kõigest. Ka seda, kuidas hakkama saada vuvuzeladega. „Eks inimene harjub kõigega, isegi naisega.”
Unistuste meeskond unistamise eesmärgil:
***
Veel midagi? Jaa, ikka.
Kõigi koondiste busside peal olid rahvahääletusel selgunud ergutuslaused. Üldjuhul üsna lamedad sellised. Minu iidol ja eeskuju Simon Bank pakkus oma versioonid, millest osad olid naera-nii-et-piss-püksis-naljakad. Nii et ma teen oma valiku ja ülbelt pätsan!
Alžeeria نجمة وهلال من أجل هدف واحد: النصر (Star and crescent with one goal: Victory!)
Alternatiiv: Rõõmsad, et saame osaleda!
Argentina Última parada, la gloria (Last stop: Glory)
Alternatiiv: Hoia pikivahet! Diego on roolis!
Austraalia Dare to Dream, Advance Australia
Alternatiiv: Hei semu, Hiddinkit oled näinud!
Brasiilia Lotado! O Brasil inteiro está aqui dentro! (The whole of Brazil is in here!)
Alternatiiv: Ära meist möödu. Buss on täis kaitsvaid poolkaitsjaid.
Inglismaa Playing with Pride and Glory
Alternatiiv: Playing with Pride and Glory. And Wayne Bridge's wife.
Prantsusmaa Tous ensemble vers un nouveau rêve bleu (All together for a new dream in blue)
Alternatiiv: Zahia sisse, Domenech välja!
Honduras Un país, una pasión, 5 estrellas en el corazón! (One Country, One passion, 5 Stars in the heart
Alternatiiv: Üks riik, üks kirg, kaks valitsust aastas.
Põhja-Korea 또다시 1966년처럼, 조선아 이겨라 ! (1966 again! Victory for DPR of Korea!)
Alternatiiv: ”You pushed away the severe storm, You made us believe, Comrade Kim Jong-il
We cannot live without you, Our country cannot exist without you!
Our future and hope depend on you , People's fate depends on you,
Comrade Kim Jong-il! We cannot live without you
Our country cannot exist without you!
Even if the world changes hundreds of times , People believe in you,
Comrade Kim Jong-il, We cannot live without you, Our country cannot exist without you!
Oh... Our Comrade Kim Jong-il, Our country cannot exist without you!”)
Holland Let niet op de grote 5, maar pas op voor de oranje 11 (Don't fear the big five, fear the Orange eleven)
Alternatiiv: Üks buss – 32 erinevat arvamust.
Uus-Meremaa Kickin’ it Kiwi style
Alternatiiv: Kickin' it Mango style
Portugal Um sonho, uma ambição…Portugal campeão! (One dream, one purpose… Portugal victorious!)
Alternatiiv: Brasil B
Serbia Igramo srcem, vodimo osmehom! (Play with the heart, lead with a smile!)
Alternatiiv: We come from Serbia, we'll fookin murder ya.
Slovakkia Rozbehnime to: Slovensko do toho! (Shake the green field: Go Slovakia!)
Alternatiiv: Czech us out!
Hispaania Ilusión es mi camino, Victoria mi destino (Hope is my road, victory my destiny)
Alternatiiv: Domenech ei ole tegelikult üldse katalaan!
USA Life, Liberty, and the Pursuit of Victory!
Alternatiiv: Life, Liberty, and Health Reform
***
Nüüd viikend, Vormsi, põrgulik kuumus, uus Kenti plaat kõrvus mängimas, veepudel konstantselt haardeulatuses. Loodetavasti on bussis vähemalt kondekas...
MMi best of siit!
Peategelane: Paul, lihtsalt Paul. Kaheksajalg, octopus, pulpo, krake, poulpe, bläckfisk, mustekala, legend, väärikas pensionär.
Sõimusõna: Jabulani. Edaspidi hakkan ma nimetama jabulaniks kõike, mis käitub ettearvamatult, hüsteeriliselt ja ei jõua kunagi sihile.
Parim telkutoit: Ingmani Aino jäätis jõhvikatega ja iirisega.
Tsitaat 1: „Kui nigeerlane ütleb, et ta tapab su, siis mõtleb ta sellega, et sa oled halva mängu teinud. Kui sakslane ütleb, et ta tapab su, siis oled sa nädala pärast surnud.“ Nigeeria koondise pressiesindaja Idah Peterside kommenteerib ta Sani Keitale pärast punase kaardis saamist tehtud tapmisähvardusi.
Parim käeline tegevus: Luiz Suarez. Thierry Henry, kõik on unustatud, sa pole enam isegi mitte parim käsipallur!
Kõik-ei-ole-Jabulani-süü: Jabulani võis tekitada palju segadust, aga Robert Green peab endale siiski mingi muu vabanduse otsima.
Edukaim meeskond: loomulikult Uus-Meremaa. Ainus tiim mis lõpetas turniiri kaotuseta.
Perekond: Boatengid. Kodumaa ja venna vastu.
Tsitaat 2: „Ma ütlen nii: mängija, kes lööb finaalis meie kasuks otsustava värava, võib rahumeeli mulle taha keerata.“ Argentina koondise manager Carlos Bilardo vist ei uskunud omade võitu. Või siis ta on just äsja seadustatud Argentina homoabielude tulihingeline toetaja.
Needus: Nike-reklaam. Kõigil reklaamis müranud staaridel läks MM pepusse. Rooney? Ronaldo? Robinho? Ronaldinho? Cannavaro? Mõned ei jõudnud üldse vuvuzela-maale, teised keskendusid rohkem topi mängimisele kui palli mängimisele.
Iluasi: Sara Carbonero. Iker Casillas on kaval mees ja teab, kuidas MMi talutavaks muuta. Kui teised peavad naised koju jätma, siis tema oma tohtis kohe platsi kõrval lausa seista.
Unistuste meeskond jalgpalli mängimise eesmärgil:
Iker Casillas
Sergio Ramos Lucio Diego Lugano Philipp Lahm
Diego Forlan David Villa
Treener: Jogi Löw, abitreener: Paul
Stiilseim riietuja: Bert van Marwijk. Sall sai otsustavaks.
Maailmameistrid streikimises: prantslased. Oi, nad on head. Bussijuhid streigivad, lendurid streigivad, riigiametnikud streigivad, poemüüjad streigivad, jalgpallurid streigivad.
Kaisukaru: Maradona. Kui heas tujus, siis kallistas ja musitas kõiki, kes aga ette jäid.
Valged teavad paremini: Aafrika eksootika on tore, seni kuni see keskmisele eurooplasele närvidele ei käi. Vuvuzela on tüütu. Tehte lahendus = keelame vuvuzelad ära.
Mõttetu mees: Domenech. Selgitusi pole vaja.
Peaaegu-kõige-parem: Nuuuhhh, kes rekordiihalus on nii suur, et Klose peab veel neli aastat vastu? Miski pole võimatu. Ta võib ka vahepealsed aastat ratastoolis veeta, aga MMil lööks ilmselt ikka väravaid.
Meeleliigutus: Põhja-Korea Weyne Rooney. Nälg, check! Tuumapomm, check! Sõnavabaduse puudumine, check! Põhja-Korea on tore riik. Aga et see armastust kodumaa vastu ei vähenda, tõestas hümni ajal tönniv Jong Tae-Se.
Parim kommentaar: Kuuse Lemps teab kõike kõigest. Ka seda, kuidas hakkama saada vuvuzeladega. „Eks inimene harjub kõigega, isegi naisega.”
Unistuste meeskond unistamise eesmärgil:
Fernando Muslera
Philipp Lahm Gerard Pique Simon Kjaer Domenico Criscito
Cesc Fabregas Michael Bradley Yoann Gourcuff Ibrahim Afellay
Jesus Navas Xherdan Shaqiri
***
Veel midagi? Jaa, ikka.
Kõigi koondiste busside peal olid rahvahääletusel selgunud ergutuslaused. Üldjuhul üsna lamedad sellised. Minu iidol ja eeskuju Simon Bank pakkus oma versioonid, millest osad olid naera-nii-et-piss-püksis-naljakad. Nii et ma teen oma valiku ja ülbelt pätsan!
Alžeeria نجمة وهلال من أجل هدف واحد: النصر (Star and crescent with one goal: Victory!)
Alternatiiv: Rõõmsad, et saame osaleda!
Argentina Última parada, la gloria (Last stop: Glory)
Alternatiiv: Hoia pikivahet! Diego on roolis!
Austraalia Dare to Dream, Advance Australia
Alternatiiv: Hei semu, Hiddinkit oled näinud!
Brasiilia Lotado! O Brasil inteiro está aqui dentro! (The whole of Brazil is in here!)
Alternatiiv: Ära meist möödu. Buss on täis kaitsvaid poolkaitsjaid.
Inglismaa Playing with Pride and Glory
Alternatiiv: Playing with Pride and Glory. And Wayne Bridge's wife.
Prantsusmaa Tous ensemble vers un nouveau rêve bleu (All together for a new dream in blue)
Alternatiiv: Zahia sisse, Domenech välja!
Honduras Un país, una pasión, 5 estrellas en el corazón! (One Country, One passion, 5 Stars in the heart
Alternatiiv: Üks riik, üks kirg, kaks valitsust aastas.
Põhja-Korea 또다시 1966년처럼, 조선아 이겨라 ! (1966 again! Victory for DPR of Korea!)
Alternatiiv: ”You pushed away the severe storm, You made us believe, Comrade Kim Jong-il
We cannot live without you, Our country cannot exist without you!
Our future and hope depend on you , People's fate depends on you,
Comrade Kim Jong-il! We cannot live without you
Our country cannot exist without you!
Even if the world changes hundreds of times , People believe in you,
Comrade Kim Jong-il, We cannot live without you, Our country cannot exist without you!
Oh... Our Comrade Kim Jong-il, Our country cannot exist without you!”)
Holland Let niet op de grote 5, maar pas op voor de oranje 11 (Don't fear the big five, fear the Orange eleven)
Alternatiiv: Üks buss – 32 erinevat arvamust.
Uus-Meremaa Kickin’ it Kiwi style
Alternatiiv: Kickin' it Mango style
Portugal Um sonho, uma ambição…Portugal campeão! (One dream, one purpose… Portugal victorious!)
Alternatiiv: Brasil B
Serbia Igramo srcem, vodimo osmehom! (Play with the heart, lead with a smile!)
Alternatiiv: We come from Serbia, we'll fookin murder ya.
Slovakkia Rozbehnime to: Slovensko do toho! (Shake the green field: Go Slovakia!)
Alternatiiv: Czech us out!
Hispaania Ilusión es mi camino, Victoria mi destino (Hope is my road, victory my destiny)
Alternatiiv: Domenech ei ole tegelikult üldse katalaan!
USA Life, Liberty, and the Pursuit of Victory!
Alternatiiv: Life, Liberty, and Health Reform
***
Nüüd viikend, Vormsi, põrgulik kuumus, uus Kenti plaat kõrvus mängimas, veepudel konstantselt haardeulatuses. Loodetavasti on bussis vähemalt kondekas...
2010/07/14
29,2
Just käidi mu töökambrikesest läbi ruumide sisekliima hindamiseks mõeldu temperatuuri mõõturiga. Resultaat oli 29,2. Ja täna on pilves, mis tähendab, et võrreldes eilsega, kus päike aknast sisse küttis, on jahedam.
For f**k sake, nii ei saa elada! Töötamisest rääkimata!
***
Ja siis mõnitab Delfi ka veel näkku.
26 kraadi väljas ja päike tähendab, et ka toas on 26 kraadi ja ausalt oledes 29 või 26 pole enam väga olulisel määral erinev.
For f**k sake, nii ei saa elada! Töötamisest rääkimata!
***
Ja siis mõnitab Delfi ka veel näkku.
26 kraadi väljas ja päike tähendab, et ka toas on 26 kraadi ja ausalt oledes 29 või 26 pole enam väga olulisel määral erinev.
2010/07/13
Kas MMi ajal on elu?
Well, kui uskuda minu blogi, siis elu lakkas kogu planeedil kuni 11. juulini. Vähemalt. Siiski ei saa selles süüdistada ainult MMi vaid loomulikult ka eraelu häirivat tööd ja minu tavapärast kaaslast laiskust. Laiskus väljendub selles, et juulikuu jooksul on mul alustatud 5 erinevat postitust, midagi kribatud ja siis salvestatud ning pandud tallele tulevikus lõpetamiseks ja avaldamiseks. Nagu näha, pole kunagi selle viimase etapini ma jõudnud. Lapime augud ja näitame, mis maailmal siis juuli kahel esimesel nädalal pakkuda oli.
Üldiselt polnud seda palju...
Kõigepealt võitlesin ma oma vana sõbra külmkapiga, kes üritas väita, et jääkuubikuid ei olegi tarvis, sest ta teeb kogu veest kuubiku. Ühe suure. Sellise, mida pudelist kätte ei saa...
Ja kui sellest vihjest veel ei piisanud, siis üritas kapp tõestada, et ka munast annab kuubikut teha. Aga mis veelgi põnevam, külmutatud muna annab vägagi edukalt praadida. Resultaat ei erine kuidagi sügavkülmutamata praetud munast.
Ja kui külmkapp näkku ei pannud, siis pani ilm. Ma ei saanud kõige sügavama koha peal telefoni kotist kätte, siin on vaid väike lomp, aga Kristiine viadukti all ulatas vesi autodel peaaegu akendeni. Samas, antud hetkel olin ma väga rahul, et tavaliselt mitte autoga tööl käiv töökaslane otsustas sedapuhku autoga tööl olla. Vahel peab ka minul joppama.
Mis veel? Kindlasti midagi. Aga kes see enam ikka mäletab. Olulist ei olnud ju midagi enivei... Peale MMi. Aga küll ma selleni ka jõuan, kui kuumarabandus mind enne ei võta.
Üldiselt polnud seda palju...
Kõigepealt võitlesin ma oma vana sõbra külmkapiga, kes üritas väita, et jääkuubikuid ei olegi tarvis, sest ta teeb kogu veest kuubiku. Ühe suure. Sellise, mida pudelist kätte ei saa...
Ja kui sellest vihjest veel ei piisanud, siis üritas kapp tõestada, et ka munast annab kuubikut teha. Aga mis veelgi põnevam, külmutatud muna annab vägagi edukalt praadida. Resultaat ei erine kuidagi sügavkülmutamata praetud munast.
Ja kui külmkapp näkku ei pannud, siis pani ilm. Ma ei saanud kõige sügavama koha peal telefoni kotist kätte, siin on vaid väike lomp, aga Kristiine viadukti all ulatas vesi autodel peaaegu akendeni. Samas, antud hetkel olin ma väga rahul, et tavaliselt mitte autoga tööl käiv töökaslane otsustas sedapuhku autoga tööl olla. Vahel peab ka minul joppama.
Mis veel? Kindlasti midagi. Aga kes see enam ikka mäletab. Olulist ei olnud ju midagi enivei... Peale MMi. Aga küll ma selleni ka jõuan, kui kuumarabandus mind enne ei võta.
2010/06/29
Vuuvuusellllllla
Kes ütles, et saatanapasuna vuvuzelaga pole võimalik muusikat teha?! Brahms ja Ravel võivad enda üle uhked olla...
2010/06/28
2010/06/22
Meeskonnavaim prantslaste moodi
Üks nimetab oma koondise treenerit idioodiks ja saadetakse MMilt koju, treener nimetab oma mängijaid debiilikuteks, koondise kapten keeldub treeningul osalemast ja pressikonverentsile minemast ning otsustavas mängus mõned mehed lihtsalt ei taha mängida. Team spirit, missugune!
Pole siis väga imestada, kui koondise suursponsoriks olev pank palus üksteise abistamisele ja koostööle rõhuva reklaami telekanalitest maha võtta. Sest koostööd mängitakse ainult reklaami jaoks. Kui panka seostatakse sellise koostööga, siis pole enam tõesti hea reklaam...
Pole siis väga imestada, kui koondise suursponsoriks olev pank palus üksteise abistamisele ja koostööle rõhuva reklaami telekanalitest maha võtta. Sest koostööd mängitakse ainult reklaami jaoks. Kui panka seostatakse sellise koostööga, siis pole enam tõesti hea reklaam...
Kõige parem Kristel
Ma peaaegu hakkan leppima sellega, et mul siin korteris jälle mingi tüüp non-stop ringi töllerdab, sest tal on siiski mõningaid häid omadusi. Hetkel meenuvad 3 olulist:
1) ta jättis laua peale ripakile kooki
2) ta jättis ripakile ka kartulikrõpse ja dipikastet
3) ja kõige olulisem, ta organiseeris Austria pudupoest siia rahakoti/pidukoti, millega ma saan ringi poosetada ja seda ripakile jätta.
Good job, carry on!
1) ta jättis laua peale ripakile kooki
2) ta jättis ripakile ka kartulikrõpse ja dipikastet
3) ja kõige olulisem, ta organiseeris Austria pudupoest siia rahakoti/pidukoti, millega ma saan ringi poosetada ja seda ripakile jätta.
Good job, carry on!
2010/06/08
Mission: almost completed
Poes vaadati mind täna imelikult. Ostukorvi sisu silmas pidades ei saa seda kellelegi pahaks panna...
Ja kõige veidram asja juures on see, et kõike vajalikku ei saanud ikka veel ostetud. Homme jätkame ostmist, nii et küpsisemaniakk on endiselt liikvel. Lisaks sellele tuleb tööajast veel minna ka 100-le inimesele suvepäevadeks alkoholi hankima, ehk siis õnnestub ilmselt olla ka alkomaniakk mõnda aega.
2010/06/07
Kui sa just pead....
.... tagasi tulema, Kristel, siis nüüd võid seda teha. Sest ma KORISTASIN. Nagu sitaks koristasin. Tubli kolm tundi eile. Imesin, pesin, pühkisin isegi LAMPIDE pealt tolmu. Nii et kui sa kunagi mingil x-hetkel maandud ja ümbrus näeb sitane välja, siis on see sitt tekitatud pärast 6. juunit. Rohkem vahepealse aja jooksul ma midagi enam kasida ei kavatse. Mulle aitab! Koristamine imeb.
See oligi kogu statement, mida ma teha tahtsin!
See oligi kogu statement, mida ma teha tahtsin!
2010/06/04
IT abi
Ma olen üllatunud, et IT osakond siiski suudab mind veel üllatada. Ma tegelikult juba teadsin, et mõistlikke vastuseid saab sealt harva, aga siiski. Tänane geniaalsus ületab paljusidki piire.
Minul nimelt suur mure - ei pääse oma töö kõige olulisemas programmis millelegi ligi. Login sisse ja ühtegi menüüd pole näha, kogu mu viimase aasta töö on kadunud etc. Paanika, paanika! Kirjutan paanikas siis IT osakonnale, koos print screen piltidega ja särkivärki. Lisaks veel olen juba viisakas ja nunnu.
Ja siis tuleb selline vastus. Alljärgnev tekst sõna-sõnalt, muutmata kujul:
Ei oska midagi. Arvata. Minu kasutajakonto alt ei oska midagi eriskummalist näha.
What the f***!?! Nagu kuidas palun? Mida ma selle teadmisega nüüd peale peaksin hakkama. Olema rahul, et sinul kõik toimib, aga mina ei saa midagi teha? Tänks, män! Sinust oli palju abi, nüüd on kohe süda oluliselt rahulikum!
Minul nimelt suur mure - ei pääse oma töö kõige olulisemas programmis millelegi ligi. Login sisse ja ühtegi menüüd pole näha, kogu mu viimase aasta töö on kadunud etc. Paanika, paanika! Kirjutan paanikas siis IT osakonnale, koos print screen piltidega ja särkivärki. Lisaks veel olen juba viisakas ja nunnu.
Ja siis tuleb selline vastus. Alljärgnev tekst sõna-sõnalt, muutmata kujul:
Ei oska midagi. Arvata. Minu kasutajakonto alt ei oska midagi eriskummalist näha.
What the f***!?! Nagu kuidas palun? Mida ma selle teadmisega nüüd peale peaksin hakkama. Olema rahul, et sinul kõik toimib, aga mina ei saa midagi teha? Tänks, män! Sinust oli palju abi, nüüd on kohe süda oluliselt rahulikum!
2010/06/02
Selgituskiri minu kasutu olemise kohta
Kui kellelgi on küsimusi, miks ma ei jaga reisimuljeid ja fotojäädvustusi, siis vabandus on see, et mul on muud olulisematki teha olnud. Nimelt tegeleda selle virnaga...
Ja hoolitseda oma uute sõprade Franz-Philippi (ristiisadeks on Beckenbauer ja Lahm) ning Miroslavi (erinevate slovaki nimede hulgast sorteerides osutus kõige enam põdra iseloomuga sobivaks) eest.
Ja hoolitseda oma uute sõprade Franz-Philippi (ristiisadeks on Beckenbauer ja Lahm) ning Miroslavi (erinevate slovaki nimede hulgast sorteerides osutus kõige enam põdra iseloomuga sobivaks) eest.
2010/05/18
Ilm paneb näkku
Meil siin on suvi. Oma kohalik ilmapoiss luba suve jätkumist. BBC lubab suve jätkumist Tallinnas (tänaseks on märgitud küll vihm, aga seda ei paista esialgu küll kusagilt). Mina olen otsinud välja suvekleidikesed ja sandaalid. Elu on lill.
Ja kuna on planeeritud lõunasse lendamine, siis võiks ju eeldada, et suvi ootab ka seal ees. Aga ei. No kohe üldse ei. Mida fakki!
***
Ja sina vulkaan, seal mõttetul saarel, sinust ei räägi ma parem üldse. Ptüi!
Ja kuna on planeeritud lõunasse lendamine, siis võiks ju eeldada, et suvi ootab ka seal ees. Aga ei. No kohe üldse ei. Mida fakki!
***
Ja sina vulkaan, seal mõttetul saarel, sinust ei räägi ma parem üldse. Ptüi!
Shoes to die for
Tegelikult mul pole kingafetišit. Ja tegelikult mulle väga platvormid ei meeldi. Ja tegelikult ja tegelikult ja tegelikult... Kurat võtaks, öelge mulle ainult, kust saada neid Vagabondi kingi ja maksan, mida te küsite! Selge!
2010/05/17
Töövägivald vohab
Teadjamad inimesed ehk mäletavad lugu õpetaja Abilisest, igavast ajalootunnist ja paberikuulist, mille lennuomadusi oli tarvis testida. Testi tulemus tõestas, et paberkuul lendab joonlaua toimel päris hästi ja paneb õpetaja trusspariteni punastama, kui tabab teda keset otsaesist.
Täna sain ma aga kogeda umbes sama tunnet ja tean nüüd, mida tähendab, kui töökohal asjadega loobitakse. Tõsi, seekord ei olnud tegu paberkuuliga ning testimine ei olnud sihilik. Ma vähemalt loodan. Ja sel korral ei punastanud mitte pihtasaaja (loe: mina) vaid ründaja (loe: minu asutuse asejuht).
Lugu järgmine. Toimus meie asejuhi sünnipäeva tähistamine. Selline viisakas üritus, mis sisaldas mulliga puuviljaveini, kiluvõikusid, juustu ja ka porgandeid. Millegi pärast aga keset jututuhinat otsustas sünnipäevalaps mitte porgandit järada tavapärasel, otsast järjest hammustamise viisil, vaid kukkus seda näpu vahel plõksides väiksemateks tükkideks tegema. Mõnda aega protsess toimis. Siis aga näpp vääratas, üks porganditükk pääses valla ja lendas suure kaarega nätaki vastu minu nina. Suur mees punastas oi-oi kuidas. Vabandas ette ja taha. Ning lubas vajadusel asutuse arvelt nina iluopi kinni maksta.
Aga mina sain suuremeelne olla ja öelda, et pole hullu. Ega ei olegi hullu. See oli vaid porgandiriivakas. Aga küll tulevikus saab seda porgandiriivakat sobival hetkel meelde tuletatud. Nii suuremeelne ma ka pole, et füüsilisi rünnakuid minu isiku vastu vajadusel kurjasti ära ei kasutaks.
Täna sain ma aga kogeda umbes sama tunnet ja tean nüüd, mida tähendab, kui töökohal asjadega loobitakse. Tõsi, seekord ei olnud tegu paberkuuliga ning testimine ei olnud sihilik. Ma vähemalt loodan. Ja sel korral ei punastanud mitte pihtasaaja (loe: mina) vaid ründaja (loe: minu asutuse asejuht).
Lugu järgmine. Toimus meie asejuhi sünnipäeva tähistamine. Selline viisakas üritus, mis sisaldas mulliga puuviljaveini, kiluvõikusid, juustu ja ka porgandeid. Millegi pärast aga keset jututuhinat otsustas sünnipäevalaps mitte porgandit järada tavapärasel, otsast järjest hammustamise viisil, vaid kukkus seda näpu vahel plõksides väiksemateks tükkideks tegema. Mõnda aega protsess toimis. Siis aga näpp vääratas, üks porganditükk pääses valla ja lendas suure kaarega nätaki vastu minu nina. Suur mees punastas oi-oi kuidas. Vabandas ette ja taha. Ning lubas vajadusel asutuse arvelt nina iluopi kinni maksta.
Aga mina sain suuremeelne olla ja öelda, et pole hullu. Ega ei olegi hullu. See oli vaid porgandiriivakas. Aga küll tulevikus saab seda porgandiriivakat sobival hetkel meelde tuletatud. Nii suuremeelne ma ka pole, et füüsilisi rünnakuid minu isiku vastu vajadusel kurjasti ära ei kasutaks.
2010/05/11
Valge lint
Kui tahate vaadata head filmi, mis tingimata ei käi sõna alla "meelelahutus", siis "Das weiße Band" on must. Kaks ja pool tundi sünget mustvalget filmi, mida ilmselt näeb veel paar päeva unes ka. Aga väga-väga-väga-väga-väga-väga hea oli.
Ning jaa, kõik, kes ütlevad, et see on ju juba peaaegu aasta vana film, siis ma lihtsalt mainin, et Eestisse jõuavad kõik asjad hilinemisega - elekter, kummikommid, filmid.
Ning jaa, kõik, kes ütlevad, et see on ju juba peaaegu aasta vana film, siis ma lihtsalt mainin, et Eestisse jõuavad kõik asjad hilinemisega - elekter, kummikommid, filmid.
Läksin poodi piima järgi...
...aga kõik lõppes ikka nii nagu alati.
Ehk lisaks piimale tulid koju kaasa nunnu küünelakk ja sellega sobiv pluus. Või siis vastupidid, pluusiga sobiv küünelakk. Kuigi küünelakk oli enne kui pluus ja pluusi ei ostnud ma mitte värvi vaid pildi pärast. Ja loomulikult suurest soovist muuta oma majandusseisund Kreekale sarnaseks.
Ehk lisaks piimale tulid koju kaasa nunnu küünelakk ja sellega sobiv pluus. Või siis vastupidid, pluusiga sobiv küünelakk. Kuigi küünelakk oli enne kui pluus ja pluusi ei ostnud ma mitte värvi vaid pildi pärast. Ja loomulikult suurest soovist muuta oma majandusseisund Kreekale sarnaseks.
2010/05/07
Omal vastutusel! Pane ambulantsi number kiirvalimisse!
Ma ei tea, kas Šveitsi vees (või siis alpilehmade piimas, Lindti šokolaadis etc) on lahti läinud mingi huvitav bakter, aga kui kellelgi tuleb idee teha rahvushümnist räppversioon ja panna selle üheks esitajaks jalgpallur, siis see ei ole eriti terve. Mis kurat seal toimub? Äkki mu peaaegu-šveitslastest lugejad oskavad selgitada?
Ja tutvumiseks siit Schweizerpsalm, esitajateks Bandit & Alex Frei.
HOIATUS! "Play" nupu vajutamisega võtate endale vastutuse võimalike tervisekahjustuste eest. Mina olen hoiatanud...
Ja tutvumiseks siit Schweizerpsalm, esitajateks Bandit & Alex Frei.
HOIATUS! "Play" nupu vajutamisega võtate endale vastutuse võimalike tervisekahjustuste eest. Mina olen hoiatanud...
2010/05/06
Romantika
Mis on sellele pildil valesti? Vaadake pepude alla, on vihje...
Ma kujutan ette, kuidas kaks päikese käes peesitavat surikaati kõigepealt kolmandal käsi väänasid ja kuidas kolmas, siis kui kaks ülbikut võitnud olid, ennast istumisaluseks keerates pobises: "Järgmisel korral oletet teie pingiks!"
Wanna be a boy scout
Suurema osa ajast saan ma iseendaga päris okeilt hakkama, aga vahel võiks olla näiteks umbes 15 aastat noorem ja sündinud kusagil Londoni äärelinnas. Sest...
...Arsenali jõmpsikate fännklubi Junior Gunnes kutsub 14. mail 200 tattnina telkima Emirates'i staadioni murule. Reklaamnäoks on üritusele Andrei Aršavin, kes siiski ise suurem asi skaut vist pole, kui uskuda tema juttu: "Laagrilõkke ääres laulmine pole mulle, see on rohkem Nicklas Bendtneri stiil."
...Arsenali jõmpsikate fännklubi Junior Gunnes kutsub 14. mail 200 tattnina telkima Emirates'i staadioni murule. Reklaamnäoks on üritusele Andrei Aršavin, kes siiski ise suurem asi skaut vist pole, kui uskuda tema juttu: "Laagrilõkke ääres laulmine pole mulle, see on rohkem Nicklas Bendtneri stiil."
Andrei. Alati valmis.
2010/05/03
Revival of the blog
Ja taas tõuseb blogi üle pika aja fööniksina tuhast ja jääb hõljuma loominguliste kõrgsaavutuste sekka. Või midagi.
Seda, et aprilli lõpp ei soosi kirjutamist, teadsin ma juba ette, sest kusagil on häirivalt kogu aeg pildil selline pisiasi töö ja mõnikord on teda täitsa palju. Aga mais oli planeeritud enese parandamine ette võtta ja sama hästi võib seda alustada. Eelkõige on 3. mai taasärkamise alustamiseks hea päev, sest 1. ja 2. mail ma polnud trükivõimeline. Miks ei olnud? Selleks on head põhjused.
Nimelt sai katsetatud viimasel aprilli õhtul natuke volbripäeva tähistamist - see sisaldas võileibu, lihapalle, palju jäätist, šampust, veini, siidrit ja võib-olla veel midagi. Igatahes tudule sain ma ülemaailmse töörahvapüha hommikul kell 7 ja kui välja arvata umbes 10 paiku saabunud soov mõrvata (naabrid, klaver, tants - rohkem pole vaja vist öelda?), siis ma magasin lihtsalt terve päeva maha ning olen selle üle uhke.
2. mai läks töörahvapüha järgselt diviisi all "Make Kristel Proud!". Ehk siis ma koristasin. Ja mitte mingi haltuurakoristamine vaid kogu pakett - imemine, pesemine, küürimine. Isegi aknad pesin ära. Kui see kõik nüüd liiga hästi ja uskumatult kõlas, siis ma olen loomulikult valmis pakkuma siiski realistlikkust suurendava detaili. Nimelt oli eelmisest koristamisest möödas rohkem kui kuu aega ja see oli siis haltuurakas, mitte real deal. Nii et oli viimane aeg koristada, kui nii väljendada.... Aga positiivse poole peale võib vist panna nüüd selle, et enne Kristeli tagasi tulekut pole mul vaja tarvis rohkem koristada, kui ma lähtun sellest graafikust, right?
Seda, et aprilli lõpp ei soosi kirjutamist, teadsin ma juba ette, sest kusagil on häirivalt kogu aeg pildil selline pisiasi töö ja mõnikord on teda täitsa palju. Aga mais oli planeeritud enese parandamine ette võtta ja sama hästi võib seda alustada. Eelkõige on 3. mai taasärkamise alustamiseks hea päev, sest 1. ja 2. mail ma polnud trükivõimeline. Miks ei olnud? Selleks on head põhjused.
Nimelt sai katsetatud viimasel aprilli õhtul natuke volbripäeva tähistamist - see sisaldas võileibu, lihapalle, palju jäätist, šampust, veini, siidrit ja võib-olla veel midagi. Igatahes tudule sain ma ülemaailmse töörahvapüha hommikul kell 7 ja kui välja arvata umbes 10 paiku saabunud soov mõrvata (naabrid, klaver, tants - rohkem pole vaja vist öelda?), siis ma magasin lihtsalt terve päeva maha ning olen selle üle uhke.
2. mai läks töörahvapüha järgselt diviisi all "Make Kristel Proud!". Ehk siis ma koristasin. Ja mitte mingi haltuurakoristamine vaid kogu pakett - imemine, pesemine, küürimine. Isegi aknad pesin ära. Kui see kõik nüüd liiga hästi ja uskumatult kõlas, siis ma olen loomulikult valmis pakkuma siiski realistlikkust suurendava detaili. Nimelt oli eelmisest koristamisest möödas rohkem kui kuu aega ja see oli siis haltuurakas, mitte real deal. Nii et oli viimane aeg koristada, kui nii väljendada.... Aga positiivse poole peale võib vist panna nüüd selle, et enne Kristeli tagasi tulekut pole mul vaja tarvis rohkem koristada, kui ma lähtun sellest graafikust, right?
2010/04/20
Dolce & Gabbana
Iaquintat, Marchisiot, Di Natalet, Marchettit ja Criscitot pildistanud fotograaf Mariano Vivanco on oma kinnitusel suutnud pildil tabada jalgpallurite "tervisest pakatavad ja atleetlikud kehad, mida on vorminud halastamatu treening ja distsipliin".
Jipp, rohkem pornot rahvale, on minu üleskutse!
2010/04/14
Šokk ja häbi lõunapausil
Lõunal selverist näksimist toomas käies töllerdas mulle ristmikul vastu silmad kinni hõljuv noormees. Trajektoori hoidmisega oli tal ka muresid. Esimene loogiline reaktsioon oli, et eks ta on nädala selgroogu murdes klaasi või kaks liiast võtnud. Aga siis tundus, et ta on proovinud ka muid toredaid asju peale voolava vedeliku. Ja siis ma märkasin, et ta oli muu hulgas ka süstal püsti pihus… Kas niimoodi tohib tänaval jalutada? Ma saan aru, et narkareid on igal pool, aga kus kurat on mupo ja muud loomad? Vähemalt kesklinnas ei peaks nii pilviselt ja süstlaga saama küll amokki joosta. Ahjaa, kus siis mupo oli? Paarsada meetrit eemal bussijäneseid püüdmas. Keegi ju peab olulist tööd ka tegema, mitte narkareid tänavalt ära koristama – las ullikesed mängivad süstaldega.
***
Poes oli ka niru olla. Lubasin töökaaslasele paki suitsu poest tuua, aga mulle ikka ei meeldi suitsu osta. Kui ma panen alkoholi kassalindile, siis see mind ei häiri, aga suitsu osta on kuidagi piinlik. Korra varem olen ka niimoodi ostnud ja siis oli ka imelik, aga ma mõtlesin, et esimese korra asi. Aga täna avastasin ennast mõttelt, et ma valisin kõige vähemkasutatavat kassat hoolikalt ja mitte selles mõttes et järjekord oleks lühike (igal pool oli lühike või olematu järjekord) vaid selles mõttes, et keegi peale kassapidaja ei näeks, et ma suitsu ostan. Ja kogu aeg oli sihuke tunne, et oleks tahtnud kellelegi enese vabandamiseks öelda, et „see pole minule!“…
***
Õhtul peaks kusagilt ühe illegaalse stream’i taas välja otsima ja vaatama North London Derbyt. Siis teab, kas Arsenali roosi kasvatamisel on veel mõtet või mitte. Kuigi ma saan aru, et Tottenhamile on Arsenali võitmine au asi, siis äkki laseks sel korral asjadel jääda niisama? Niikuinii pole neil ju millegi nimel mängida, peale tavalise fuck-up-your-season-poindi.
Aga loodetavasti on Spurs oma tavaline mina. Ehk…
You win some, you lose some.
Then there´s Tottenham.
You lose a lot.
Then you lose some more
Eks, teeme nii?!? Please????!
***
Poes oli ka niru olla. Lubasin töökaaslasele paki suitsu poest tuua, aga mulle ikka ei meeldi suitsu osta. Kui ma panen alkoholi kassalindile, siis see mind ei häiri, aga suitsu osta on kuidagi piinlik. Korra varem olen ka niimoodi ostnud ja siis oli ka imelik, aga ma mõtlesin, et esimese korra asi. Aga täna avastasin ennast mõttelt, et ma valisin kõige vähemkasutatavat kassat hoolikalt ja mitte selles mõttes et järjekord oleks lühike (igal pool oli lühike või olematu järjekord) vaid selles mõttes, et keegi peale kassapidaja ei näeks, et ma suitsu ostan. Ja kogu aeg oli sihuke tunne, et oleks tahtnud kellelegi enese vabandamiseks öelda, et „see pole minule!“…
***
Õhtul peaks kusagilt ühe illegaalse stream’i taas välja otsima ja vaatama North London Derbyt. Siis teab, kas Arsenali roosi kasvatamisel on veel mõtet või mitte. Kuigi ma saan aru, et Tottenhamile on Arsenali võitmine au asi, siis äkki laseks sel korral asjadel jääda niisama? Niikuinii pole neil ju millegi nimel mängida, peale tavalise fuck-up-your-season-poindi.
Aga loodetavasti on Spurs oma tavaline mina. Ehk…
You win some, you lose some.
Then there´s Tottenham.
You lose a lot.
Then you lose some more
Eks, teeme nii?!? Please????!
2010/04/13
Põhjus kadestada lätlasi
Tänase päeva õppetund - ära kunagi tee tööl 5minutilist pausi, et vaadata BikBok-i kodukat! Never! Sest sellele järgnev impulss on vaadata, palju maksavad bussipiletid Riiga (eeldusel, et bussipiletid on odavamad kui laevapiletid Rootsi). Lätlastel võib ju olla tõsisem majanduskriis, kui Eestis, aga neil on see-eest paremad poed, et leevendada kriisist tulenevat valu...
Näiteid? Olgu...
Täpselt selline sõrmus, nagu ma tahaks oma laguneva Pilgrimi lillekestega sõrmuse asemele.
Pastelses toonis pikk pintsak, mida retuusidega kanda ja mida ma olen otsinud Eestis igalt poolt, leidmata ainsatki.
Jump-suite, tõeline vaba-aja-hilbu-unistus.
Ja lõpuks ultimate suvine peokleidike.
Latvija, nopelt jums!*
*Google Translate andis sellise vaste sõnakombinatsioonile damn you. Järelikult nii on ka. Google Translatel on alati õigus!
Näiteid? Olgu...
Täpselt selline sõrmus, nagu ma tahaks oma laguneva Pilgrimi lillekestega sõrmuse asemele.
*Google Translate andis sellise vaste sõnakombinatsioonile damn you. Järelikult nii on ka. Google Translatel on alati õigus!
Subscribe to:
Posts (Atom)